Personaalne mRNA-vaktsiin melanoomi vastu: esimesel patsiendil neli kuud ilma uute kasvajateta

Neli kuud pärast ravi algust ei tuvastatud Kurski oblasti 60-aastasel mehel uusi moodustisi. Spetsialistid ei ole aga veel valmis pidama seda tulemust vaktsiini tõhususe tõendiks.

Illustratiivne foto: YouTube

Patsiendi haiguslugu sai alguse 2021. aastal, kui arstid diagnoosisid tal melanoomi. Varsti pärast seda tehti talle operatsioon. Kuid 2025. aastal ilmnes haigus uuesti: vähirakud olid jõudnud lümfisõlmedesse, mistõttu mees vajas veel ühte operatsiooni.

Vedelikku võetakse klaasviaalist. Foto: Unsplash

2026. aasta aprillis pakuti talle võimalust osaleda uue ravimi katsetuses. Esimene vaktsiinidoos manustati talle Moskvas Hertseni-nimelises onkoloogiainstituudis. Selleks hetkeks oli patsient juba saamas immuunravi.

Vaktsiini kallal töötasid NMITS Radiologii ja Gamaleja-nimelise keskuse töötajad. Iga haige jaoks luuakse ravim eraldi, võttes arvesse tema kasvaja geneetilisi iseärasusi.

Ravimi aluseks on informatsiooni-RNA (mRNA). See edastab organismi rakkudele teavet, mis on vajalik kasvaja antigeenide tootmiseks. Tänu sellele suudab immuunsüsteem vähirakud ära tunda ja hakata neid ründama. Ravi kombineeritakse kontrollpunkti inhibiitoritega, mis aitavad immuunsüsteemil kasvajale aktiivsemalt vastu seista.

Gamaleja-nimelise keskuse teadusjuht Aleksandr Gintsburg teatas, et ravimit on manustatud juba kuuele patsiendile. Ravi käigus tõusis esimesel osalejal aeg-ajalt palavik – kuni 38–38,5 kraadini. Pärast palavikualandajat see normaliseerus.

«Sülgan üle õla: tundub, et möödas on juba neli kuud ja temaga on kõik korras. Eilse seisuga mingeid uusi moodustisi ei tuvastatud,» ütles Gintsburg.

Hertseni-nimeline instituut kavatseb 2026. aasta lõpuks läbi viia 20 inimese ravi. Seda, kas vaktsiin vähendab melanoomi taastekke riski, saab mõista alles pärast pikaajalist jälgimist. Selleks on vaja ka võrrelda tulemusi nende patsientide näitajatega, kellele määratakse sarnane ravi, kuid ilma vaktsiinita.