Karmen Joller nimetas tervishoiureformi tingimused ja selgitas eriarstide järjekordade põhimõtet

Süsteemi muudatused on vajalikud solidaarse tervishoiu säilitamiseks, leiab Eesti sotsiaalminister Karmen Joller. Tema sõnul oleks ilma kulude ümbervaatamiseta Tervisekassa reservid võinud ammenduda 2027. aastaks ning 2028. aastal seisaks eelarve silmitsi 285 miljoni euro suuruse defitsiidiga. Samal ajal koondavad haiglad abipersonali ning meedikuid napib erinevates piirkondades.

Sotsiaalminister Karmen Joller / Foto: ERR

Saates „Nädala intervjuu“ rääkis Karmen Joller sellest, kuidas reformid võivad muuta peremeditsiini, kiirabi ja patsientide ligipääsu ravile. Arutlusel olevad otsused on juba põhjustanud rahulolematust haiglate, arstide ja patsientide seas.

Kui Joller asus sotsiaalministeeriumi juhtima, näitasid arvutused: senise kulutaseme säilimisel lõpevad Tervisekassa reservid 2027. aastaks. Need vahendid on mõeldud kriisideks ja majanduslanguseks, sealhulgas pandeemia-laadseteks olukordadeks. Veel aasta hiljem võinuks eelarvepuudujääk kasvada 285 miljoni euroni.

Sellise stsenaariumi korral tulnuks eelarvet kärpida 10%, ütles minister. Patsientidele tähendaks see, et 10% meditsiiniteenustest osutuks kättesaamatuks.

Esimeseks sammuks sai Tervisekassa juhtimissüsteemi muutmine. Seejärel vaadati üle erinevate meditsiiniteenuste hinnakirjad: rahastamist plaaniti vähendada seal, kus see oli võimude hinnangul ülepaisutatud, ning suurendada valdkondades, kus vahendeid napib.

Paralleelselt sai teatavaks, et Ida-Viru Keskhaigla on sunnitud koondama kuni 60 töötajat ja sulgema psühhiaatriaosakonna. Joller täpsustas, et koondamised puudutavad abipersonali, mitte arste.

Minister leiab, et haiglad peavad iseseisvalt hindama olemasolevaid ressursse ja määrama teenuste loetelu. Tervisekassa palus meditsiiniasutustel teada anda kohtadest, kus on vaja täiendavat rahastust, kuna ilma sellise infota ei saa mõista, millistel üksustel on rahapuudus.

Kehtiv lepingute süsteem ei võimalda Jolleri sõnul Tervisekassal jälgida, kuhu täpselt konkreetse haigla sees vahendid suunatakse. Minister teatas ka, et mõned Ida-Virumaa arstid on asunud tööle Rakvere haiglasse. Ülemineku põhjuseid saavad tema sõnul selgitada spetsialistid ise.

Psühhiaatriaosakond Ida-Virumaal suleti, kuna piirkonda ei jäänud enam psühhiaatreid. Meditsiiniabi selles valdkonnas osutab praegu Tartu Ülikooli Kliinikum.

Arstide nappus on ministri sõnul iseloomulik kõigile piirkondadele, kusjuures lähiajal võib see veelgi süveneda. Uusi spetsialiste ei ole võimalik kiiresti ette valmistada ega valmis arste osta. Seetõttu tuleks olemasolevat kaadrit Jolleri arvates jaotada nii, et inimesed saaksid abi hetkel, mil nad seda tõesti vajavad.

Vastuoluliste otsuste hulka kuulub üleminek e-konsultatsioonidele. Reformi kriitikud juhivad tähelepanu paljude perearstide vanusele: osa neist on juba jõudnud pensioniikka või on selle lähedal, mistõttu võib e-teenustega töötamine osutuda neile raskeks.

Joller töötab ka ise perearstina. Ta rääkis, et on selles ametis olnud 20 aastat ning pensioniikka jõuab 15 aasta pärast. Seejuures on digitaalsed tööriistad tema sõnul tervishoiusüsteemis kasutusel olnud alates 2011. aastast.

Patsientidel on õigus lugeda arstide sissekandeid digiloos. Vea leidmisel võib inimene nõuda selle parandamist. Minister möönis, et digioskused ei ole kõigil arstidel ühesugused, kuid ta ei prognoosi e-konsultatsioonide tõttu tõsiseid raskusi.

Selliseid konsultatsioone on juba ammu rakendatud ning uuendatud süsteem käivitatakse etappide kaupa. Joller peab selle eeliseks asjaolu, et patsient ei pea ise otsima vaba vastuvõtuaega spetsialisti juurde: talle antakse kohe vajalik soovitus või pannakse ta ise arsti juurde kirja.

Teiseks teemaks olid eriarstide vastuvõtu ooteajad. Konkreetse arsti juurde Tervisekassa kaudu aega saada on vahel peaaegu võimatu, samas kui erakliinikus on tasu eest selline vastuvõtt saadaval juba homme.

Ministri sõnul näitab selline erinevus, et arstid tavahaiglates ei ole ülekoormatud: asutustel napib vahendeid kõigi soovijate vastuvõtmiseks. Seejuures tuletas Joller meelde: ravi ei saa nimetada „tasuta“ teenuseks, kuna töötav inimene suunab ravikindlustusse 13% oma palgast.

Ministri arvates valivad tasulise vastuvõtu inimesed, kes ei ole valmis ootama ja on nõus maksma ka siis, kui neil kohest arstiabi vaja ei ole. Ooteaeg peab Jolleri selgitusel olema määratud patsiendi seisundiga: liiga varajase visiidi puhul ei saa arst veel aidata, hilise pöördumise korral võib abi aga osutuda juba võimatuks.

Väljendi „tasuta meditsiin“ asemel pakkus minister välja rääkida „solidaarsest tervishoiust“. Maksulaekumised võimaldavad saada arstiabi võrdsetel tingimustel töötavatel inimestel, nende vanematel, lastel, eakatel sugulastel ja mittetöötavatel naabritel. Jolleri sõnul on just selle põhimõtte säilitamine tema ministriametis tehtavate otsuste aluseks.