Siseministeerium pakkus 2027. aastaks kvoodiks 2569 välisspetsialisti

2027. aastal võib Eesti vastu võtta kuni 2569 kvalifitseeritud töötajat teistest riikidest prognoositava 2,5-protsendilise majanduskasvu taustal. Neid on kavas kaasata valdkondadesse, kus valitseb tööjõupuudus.

Foto: Eero Vabamägi / Delfi.ee

Uue skeemi aluseks saavad välismaalaste seaduse muudatused. Pärast nende jõustumist saavad teiste riikide kodanikud taotleda tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks reeglite alusel, mis arvestavad konkreetsete valdkondade vajadusi. Muudatuste eesmärk on leevendada kvalifitseeritud töötajate puudust ja samal ajal minimeerida turvariske.

Õiguse töötajaid kaasata saavad ettevõtted, mis tegutsevad valitsuse nimekirjas olevates valdkondades. Sellesse on kaasatud elektroonika ja elektriseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja muude transpordivahendite, masinate ja seadmete, kemikaalide ning ravimite tootmine. Lisaks laieneb loetelu paberi-, ehitusmaterjalide, metalli ja metalltoodete ning kummi- ja plasttoodete tootmisele.

Eraldi suundadena on nimekirjas kaubavedu, laondus, puidutöötlemine, tekstiilitootmine ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus. 12 valdkonna jaoks määrab riik 20 tegevusala. Selline loetelu jääb jõusse viieks aastaks.

Kaasatavate välismaalaste arv sõltub majanduse seisust. Majanduskasvu korral seatakse piirmääraks 0,2% riigi püsielanikkonnast, muudel juhtudel on see 0,1%. Kuna käesolevaks aastaks prognoositakse 2,5% majanduskasvu, on järgmisel aastal võimalik 2569 inimese sissetoomine.

Projekti seletuskirjas märgitakse, et demograafiliste muutuste tõttu ei kata Eesti tööjõupakkumine ettevõtete kasvavat vajadust kvalifitseeritud töötajate järele. Probleemi lahendamise viisidena on dokumendis nimetatud automatiseerimist, haridust ja ümberõpet, kuid need meetmed ei taga piisavalt kiiret uute töötajate juurdevoolu.

Seetõttu näeb projekt ette paindlikumad tingimused välismaalaste palkamiseks tööjõupuudusega valdkondades. Seejuures tehakse ettepanek säilitada nõuded töötasu tasemele ja piirangud väljastatavate elamislubade arvule. Siseministeeriumi dokumentides seostatakse seda vajadusega kaitsta Eesti tööturgu ja vältida odava tööjõu massilist sissevoolu.

Prioriteetsete valdkondade määramiseks kasutati kolme kriteeriumi: oodatavat tööjõuvajadust, ekspordi osakaalu valdkonna tuludes ja keskmist aastast brutopalka. Arvutused näitasid suurimat tööjõupuudust elektroonika- ja elektriseadmete tootmises. Järgnevad mootorsõidukite, haagiste ja muude transpordivahendite tootmine ning masinate ja seadmete tootmine.

Programmeerimise valdkonda uude loetellu ei lisatud, kuna seal töötavatele välismaalastele kehtib juba praegu eraldi erand üldisest sisserände piirarvust. Energeetika ei mahtunud nimekirja suurenenud turvariskide tõttu.

Igor Taro saatis eelnõu ametkondadevahelisele kooskõlastamisele, mille tähtaeg lõpeb 13. novembril.