Ebatavaline jalutuskäik Narvas: lõhepüük, kohtumine amstaffiga ja linna ettevalmistused pühadeks

Aleksandri ("Sam po sebe") sügisene jalutuskäik Narvas kujunes tõeliseks ootamatute kohtumiste ja linnaavastuste kaledoskoobiks. Alates edukast lõhepüügist Narva jõel kuni suhtluseni kohalike koerakasvatajatega ja linna talvisteks pühadeks valmistumise jälgimiseni.

Foto: YouTube

Jalutuskäik algas Narva jõe kaldal, kus kohalik kalamees nimega Ivan demonstreeris oma saaki. Murul varustuse kõrval lamas tema püütud umbes 2,5 kg kaaluv lõhe. Ivani sõnul kalastas ta varahommikust saadik, umbes kella 7:00-st, ning sel päeval oli hea võtt, mis sobis ka kohale. Jõele oli kogunenud arvukalt kalapüügihuvilisi, kes paiknesid piki kaldaäärt alates Pimedate Ühingu territooriumist.

Küsimusele reeglite ja lubade kohta selgitas Ivan, et Narva jõel võib lõhet püüda ööpäevaringselt ja aastaringselt, kuid selleks on vaja eriluba. Sellise loa maksumus on 10 eurot 12 tunni eest (kella 7:00-st kuni 19:00-ni). Kõikidel lõhejõgedel on püük pimedal ajal keelatud. Vestluse käigus näitas kalamees oma varustust: professionaalset rulli, värvilist tamiili, kus värvivahetus iga 5 meetri järel aitab distantsi kontrollida, ning rikkalikku valikut kirevaid ja naturaalseid voblereid, mille maksumus on üsna kõrge. Ivan ise tunnistas, et kala ta ei söö, vaid osaleb protsessis puhtalt hasardi ja spordihuvi pärast.

Jätkates teed piki Narva promenaadi ja Joaorgu, õnnestus näha mitte ainult kalastajaid, vaid ka kohalikku faunat. Vee ääres olid end sisse seadnud nendes paikades ebatavalised linnud — valgepõsk-lagled ja haned, kes ei kartnud inimesi üldse ja lasksid end paari meetri kaugusele. Eemal, vastaskaldal ja vee piiril, leiti värskeid kopra tegevuse jälgi: langetatud puud värskete lõikejälgede ja näritud koorega, samuti nende rajatud pesakuhilad.

Seejärel tõmbasid tähelepanu linnatänavad, kus vaatamata kuupäevale — 1. november — olid juba alanud ettevalmistustööd jõuludeks. Tänavate lillekastides ja pottides üle kogu linna asendusid suvelilled värskete kuuseokstega. Teedeäärsetele postidele hakati riputama pidulikke vanikuid ja kuulide kujulisi kaunistusi, mis kuulutavad uue aasta peatset saabumist.

Tänavatel jalutamise ajal toimus kohtumine kohaliku elanikuga, kes jalutas Jack Russelli terjeri tõugu koera nimega Milo. Varsti tuli piirdeaia juurde suur ameerika staffordshire'i terjer nimega Barsik. Amstaffi omanik Jelena rääkis, et võttis koera juba täiskasvanuna kolmeaastaselt, hoolimata tuttavate hoiatustest. Tema sõnul sõltub koera käitumine eranditult kasvatusest: kui looma ei valmistata ette võitlusteks ega kohelda halvasti, kasvab ta hellaks ja sõbralikuks. Jelena jagas üksikasju pidamise kohta: amstaff sööb päevas umbes 400 grammi spetsiaalset kuivtoitu (12 kg kott maksab Eestis üle 100 euro) ning kodus saab ta suurepäraselt läbi kolme kassiga ja magab peremeestega ühes voodis.

Jalutuskäigu marsruut kulges mööda linna arhitektuuriobjektidest. Erilist tähelepanu pälvis uus elumaja aadressil Raekoja plats 1 oma geomeetrilise „kolmnurkse“ fassaadiga, kus ülemistel korrustel asuvad katuseterrassiga korterid. Sealt avaneb panoraamvaade Narva linnusele, Ivangorodi kindlusele ja Sõpruse sillale, kus sel hetkel oli näha piiri ületada soovijate jalakäijate järjekorda Eesti poolel tugevdatud kontrolli tõttu.

Linnatänavatel jäi silma uuendatud 12-korruseline maja, kus ülemine veetornikonstruktsioon on krohvitud ja valgeks värvitud, samuti suurepärases seisukorras säilinud kirev muraal kuulsa maletaja Paul Kerese kujutisega. Endise Hiina restorani lähedale on tekkinud uus formaat — kompaktne Hiina rahvusköögiga kiosk, mis töötab kojuveoga.

Ringkäigu lõpus õnnestus sisse põigata renoveeritud Narva Bazarile Energia tänaval. Erinevalt 1990-ndatest aastatest näeb kauplemiskoht nüüd välja kaasaegne ja korralik. Katusealustes ridades müüakse põllumajandustooteid (kartul, kapsas, sibul, porgand) ning kõrvale on rajatud istikute ja dekoratiivtaimede müügitsoon. Sündmusrohke päev lõppes trepikojas, kus kohtuti kohaliku õuekassiga, kes saatis elanikke trepimademel.