Eestlaste osakaal Ida-Virumaa elanikkonnas on küündinud 20,9 protsendini, teatas Statistikaamet. Muutuse täpsed põhjused pole siiski selged: kasv võis olla seotud nii rändega kui ka elanike enesemääratluse muutumisega.

Illustreeriv foto: Facebook

Nagu kirjutab „Severnoje Poberežje“, on viimastel aastatel maakonnas märgatavalt suurenenud nende inimeste osakaal, kes loevad end eestlaseks. Varem püsis see näitaja väljaande andmeil pikka aega ligikaudu 18 protsendi juures.

Kliimaministeerium on koostanud ehitusseadustiku muudatused, mis kohustavad mitteeluruumide omanikke nende energiatõhusust kuue aasta jooksul oluliselt parandama. Kinnisvarabüroode liit kritiseeris algatust ja hoiatas, et suured kulutused tekitavad ettevõtetele tõsiseid probleeme, eriti suurlinnadest väljaspool.

Maja soojustamine Narvas. Illustreeriv foto: towntravel.ru

Kavandatud muudatuste eesmärk on viia Eesti õigusaktid vastavusse Euroopa direktiiviga, mis käsitleb halvas seisukorras mitteeluhoonete, sealhulgas büroode, ladude, kaubandus- ja avalike hoonete renoveerimist. Ministeeriumi plaanide kohaselt tuleb halvima näitajaga hooned ehk G- ja H-klassi hooned parandada 2030. aastaks vähemalt F-klassini. G- ja H-märgistusega on tavaliselt hooned, millel puudub soojustus, kuid ka F-klass ei taga selle olemasolu: sellesse võib kuuluda näiteks 1970. aastatel ehitatud telliskivihoone Tallinna Lasnamäel.

26. oktoobri õhtul süttis Pimeaia tänaval hüljatud lasteaiahoones tulekahju. Päästjad said tule kontrolli alla kella 22.10 paiku, ruumide kontrollimisel inimesi hoonest ei leitud.

Foto: ERR.ee

Tulekahjust teatati häirekeskusele kell 19.20. Teatajaja märkas leeke teise korruse akendes. Sündmuskohale Pimeaias saabusid päästjad Narvast, Narva-Jõesuust ja Sillamäelt ning kiirabitöötajad.

Narva linnavalitsus pöördus Statistikaameti poole majapidamiste sissetulekute ja energiakulude andmete saamiseks. Need andmed peaksid aitama linnal põhjendada oma seisukohta vaidluses Enefitiga põlevkiviõli kasutamise üle soojuse tootmisel talvel 2026–2027.

Illustratiivne foto: YouTube

Statistikaametile saadetud kirjas palus Narva linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Natalja Šibalova need andmed esitada. Kirjas on loetletud neli näitajat, mille kohta linn soovib teavet energiavaesuse hindamiseks.

Pärast vaidlusi üürihinna üle lahkus Narva iiri pubi Paul Kerese tänav 2 asuvatest ruumidest. Ettevõtja Ants Leek kolib asutuse Puškini 4a: avamine on seal kavandatud 31. oktoobrile. Endine aadress iiri pubita siiski ei jää, sest kinnisvara omanikfirma kavatseb sinna luua oma asutuse, kuigi selle avamise tähtaeg pole veel teada.

Illustreeriv foto: embassypub.ee

The Irish Embassy Pubi töö Paul Kerese tänav 2 lõppes 22. oktoobril. Pubi asus seal kaheksa aastat, ent pärast ruumide omaniku vahetumist vaadati üüritingimused üle. Pooled ei suutnud uues summas kokku leppida ja tegutsev asutus otsustas jätkata mujal.

Facebookis ppöörati tähelepanu linnamaale, mida pole niidetud maist tänaseni.

Foto: Facebook

Nina Jakovleva küsis, kuidas seda mõista: kas krundist on lihtsalt unustatud või jäeti rohi seemneks.

Tubade ühendamist, köögi ümberpaigutamist või sekkumist kandekonstruktsioonidesse ei ole alati võimalik tagantjärele seadustada. Enne tehingut tuleb kontrollida, kas tegelik planeering vastab ehitisregistri andmetele: dokumentide puudumine võib mõjutada elamispinna hinda, laenu ja müügiaega.

Illustratiivne foto: Stena.ee

Avatud köögi, suure vannitoa või ühendatud tubadega renoveeritud korter võib kinnisvara järelturul tunduda atraktiivsem. Välimus aga ei näita, millised seinad on lammutatud ja kas on vahetatud veetorusid, elektrisüsteemi või ventilatsiooni.

Eestis deklareerisid üüritava elamispinna omanikud pärast Maksu- ja Tolliameti (MTA) pöördumist 2025. aasta tulu lisaks 9,9 miljoni euro ulatuses. Sellelt summalt arvutati neile täiendavalt 1,5 miljonit eurot tulumaksu.

Illustratiivne foto: Stena.ee

MTA andmetel deklareeriti 2025. aasta eest elamispinna üürile andmisest saadud tulu 83,3 miljoni euro ulatuses. Need andmed sai amet sel aastal esitatud tuludeklaratsioonidest.

Riigikohus keeldus menetlusse võtmast Nordic Shield Group AB kassatsioonkaebust, mis esitati idapiiri betoonrajatiste hanke tõttu. Pärast seda sai Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) võimaluse hankega edasi minna.

Punkri sissepääs Riigiküla kalmistu lähedal. Illustratiivne foto: Stena.ee

Kohus tegi otsuse esmaspäeval, 26. oktoobril. Ettevõte vaidlustas hanke kvalifitseerimisetapi ja selles kehtestatud nõuded. Vaidlus puudutas eelkõige tootmise kvaliteedistandardit ja nõutavat ISO-sertifikaati.