Eesti vanade ärihoonete omanikud kohustatakse kinnisvara EL-i standardite kohaselt soojustama

Kliimaministeerium on koostanud ehitusseadustiku muudatused, mis kohustavad mitteeluruumide omanikke nende energiatõhusust kuue aasta jooksul oluliselt parandama. Kinnisvarabüroode liit kritiseeris algatust ja hoiatas, et suured kulutused tekitavad ettevõtetele tõsiseid probleeme, eriti suurlinnadest väljaspool.

Maja soojustamine Narvas. Illustreeriv foto: towntravel.ru

Kavandatud muudatuste eesmärk on viia Eesti õigusaktid vastavusse Euroopa direktiiviga, mis käsitleb halvas seisukorras mitteeluhoonete, sealhulgas büroode, ladude, kaubandus- ja avalike hoonete renoveerimist. Ministeeriumi plaanide kohaselt tuleb halvima näitajaga hooned ehk G- ja H-klassi hooned parandada 2030. aastaks vähemalt F-klassini. G- ja H-märgistusega on tavaliselt hooned, millel puudub soojustus, kuid ka F-klass ei taga selle olemasolu: sellesse võib kuuluda näiteks 1970. aastatel ehitatud telliskivihoone Tallinna Lasnamäel.

Alates 2033. aastast tõstetakse lati veel kõrgemale: selliste hoonete puhul muutub kohustuslikuks vähemalt E-klass. Sellesse kuuluvad muu hulgas 1990. aastate hooned, kus on tehtud valikuremonti, näiteks vahetatud aknad. Seaduseelnõu koostajate hinnangul on moderniseerimise kogukulu umbes 290 miljonit eurot. Ministeeriumi arvates tasuvad investeeringud end ära umbes kuue aastaga tänu kokkuhoiule küttearvetel ja uuendatud objektide väärtuse kasvule.

Kliimaministeeriumi ehitusosakonna juhataja Lauri Suu rõhutas, et võimud ei kavatse kehtestada ülemääraseid nõudeid. Suu sõnul piirdus ministeerium põhikomplektiga muudatustest, mida Euroopa direktiiv rangelt ette näeb, ega plaani sellele lisaks midagi juurde tuua.

Kinnisvarabüroode liidu juhatuse esimees Ingvar Allekand hoiatab aga, et algatusel on Eesti majandusele tõsised tagajärjed. Allekand nimetas eelseisvaid kulusid ettevõtjate jaoks põhjendamatuks ja märkis, et rahalise koormusega on raske toime tulla, eelkõige maapiirkondades.

Liidu juhi sõnul sulgevad maal niigi uksi põllumajandusettevõtted ja regionaalsed firmad ning töökohti kaob, sundrenoveerimine aga süvendab kriisi veelgi. Allekand tuletas meelde, et Euroopa Liidu riikidel on Euroopa normide rakendamisel suur tegutsemisvabadus, mistõttu oleks Eesti võinud dokumendi üle võtta leebemal kujul.