Ida-Virumaal kasvas end eestlaseks pidavate elanike osakaal

Eestlaste osakaal Ida-Virumaa elanikkonnas on jõudnud 20,9 protsendini, teatas Statistikaamet. Seejuures ei ole muutuse täpsed põhjused kindlaks tehtud: kasv võib olla seotud nii rände kui ka muutustega elanike enesemääratluses.

Illustreeriv foto: Facebook

Nagu kirjutab Põhjarannik, on viimastel aastatel maakonnas märgatavalt suurenenud nende inimeste osakaal, kes peavad end eestlasteks. Varem püsis see näitaja väljaande andmetel pikka aega umbes 18 protsendi tasemel.

Sellist dünaamikat võiks selgitada õpetajate ja teiste avaliku sektori töötajate piirkonda kolimisega. Väljaande andmetel on aga kohalikud elanikud hakanud sagedamini tegema rahvastikuregistris muudatusi, märkides end eestlasteks.

Ametkonna avaldatud andmed ei näita, milline osa muutusest on seotud rändega ja milline võib olla seletatav enesemääratluse muutumisega. Need ei sisalda ka võrreldavat ajarida, mis võimaldaks kinnitada kasvu just nimelt registrimuudatuste tõttu.

Nõukogude ajal märgiti rahvus passi. Tavaliselt määrati see isa rahvuse järgi. Kaasaegses Eestis rahvust otse dokumentidesse ei kanta ning riiklik identiteet on seotud kodakondsusega. Seejuures võib inimene nimetada end nii, kuidas ta end ise tajub.

Põhjaranniku vestluspartnerite sõnul on muutused eriti märgatavad noorte seas. Osa noori ei soovi end venelasteks liigitada, kui nad ei seo end Venemaaga, ning tajuvad end pigem Euroopa ühiskonna osana.

Suhtumist rahvuslikku kuuluvusse on väljaande allikate hinnangul mõjutanud Venemaa agressioon Ukrainas. Need sündmused on paljudes piirkonna venekeelsetes elanikes süvendanud võõrandumist idanaabrist ja samal ajal tunnet, et Eesti on nende kodu.