Eesti teadusele ähvardab rahastuse kärpimine ELi ja riigi eelarvest

Eestil ei pruugi jätkuda raha, et täita lubadust suunata teadus- ja arendustegevusele vähemalt 1% SKTst. Samal ajal võib ELi järgmise eelarve eelnõus riigi teadus- ja innovatsiooniprojektide rahastus väheneda taotletud 195 miljonilt eurolt 30 miljonile.

Illustratiivne foto: Nikolai Andrejev / Gazeta.ee

Nagu kirjutab Postimees, ähvardab Eesti teadust rahastuse kärpimine korraga kahes suunas. Survet avaldavad nii Euroopa Liidu tulevane eelarve kui ka riigi enda kulutused. Oktoobri keskel kutsusid rektorite kogukonna ja Eesti Teaduste Akadeemia esindajad peaminister Kristen Michalit üles kaitsma teadusuuringute rahastamist ELi järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel.

Pöördumise põhjuseks sai Eesti Rahandusministeeriumi esialgne ettepanek. Eesti rektorite konverentsi andmetel tegi ministeerium ettepaneku suunata teadusuuringute toetuseks ELi fondidest 30 miljonit eurot taotletud 195 miljoni asemel. Rektorite pöördumise kohaselt võib kõigi haridustasemete jaoks taotletud rahasumma väheneda enam kui 377 miljonilt 95 miljonile eurole.

Tartu Ülikoolis teatati, et Universities Estonia ja Eesti Teaduste Akadeemia kutsusid valitsust ühiselt üles astuma vastu teadus- ja innovatsioonikulutuste kärpimisele ELi järgmises eelarves. Pöördumise autorid palusid ka säilitada Eesti kohustus kulutada riiklikele teadusuuringutele 1% SKTst. Postimehe viidatud algses pöördumises on allakirjutanuina nimetatud rektorite nõukogu esimeest Ülle Jaakmat ja Eesti Teaduste Akadeemia presidenti Mart Saarmat.

jutt on just teadusuuringute rahastamisest ELi fondidest järgmisel eelarveperioodil, mitte tingimata kõigist Eesti teaduskulutustest. Sellele osutab ERR, täpsustades Rahandusministeeriumi esialgse ettepaneku sisu. Samas peab Eesti sama ministeeriumi hinnangul Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt saama järgmisel eelarveperioodil kokku 6,5 miljardit eurot toetust.

Kohustus suurendada riiklikke teadus- ja arenduskulutusi vähemalt 1%ni SKTst tekkis 2018. aastal Eestis sõlmitud teaduskokkuleppega. Sama eesmärk on kirjas strateegias TAIE 2035. Valitsuse dokumentidest nähtub aga, et lähiaastatel seda näitajat tõenäoliselt saavutada ei õnnestu.

Kinnitatud riigieelarve strateegias aastateks 2026–2029 märkis Rahandusministeerium otsesõnu, et 1% SKTst lävendit ei saavutata ühelgi kavandatud aastal. 2026. aastaks on planeeritud näitaja 0,99% SKTst. Teadussüsteemi programmis aastateks 2027–2030 märgib ministeerium, et eelarvekärbete tõttu jäi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse rahastus teist aastat järjest alla 1% SKTst.

2027. aasta üksikud näitajad on veelgi madalamad. ERRi andmetel näeb riigieelarve eelnõu ette teadus- ja arendustegevuse rahastuseks 0,97% SKTst. Samal ajal kavatsetakse selle valdkonna eelarvekulusid vähendada 2,5 miljoni euro võrra.

Haridusminister Kristina Kallas kirjeldas olukorda teisiti. Ta ütles, et 2027. aastal on teadusuuringute rahastus nominaalväärtuses 455 miljonit eurot. Sama summa on tema sõnul reserveeritud ka 2028. ja 2029. aastaks. Kallase sõnul aastane nominaalne rahasumma ei vähene, kuigi selle osakaal SKTst langeb.

Kallas selgitas seda sellega, et välisrahastus lõpeb 2029. aastal. Aastase 455 miljoni euro suuruse mahu säilitamiseks suurendas valitsus riigieelarvest tulevate vahendite osakaalu.