Eesti politsei vaatab mobiilsete kiiruskaamerate kasutamise üle

Ligi kahe kuuga pärast hoiatusmärkide kasutuselevõttu on mobiilsed kaamerad hakanud trahve määrama 90% vähem. Politsei hinnangul ei tähenda see tingimata rikkumiste vähenemist: juhid võivad kaamera ees aeglustada ja seejärel taas kiirust ületada. Seetõttu kavatseb amet seadmete kasutamise lähenemist muuta.

Mobiilne kiiruskaamera. facebook.com/pohjaprefektuur

Eestis on politsei juba peaaegu kaks kuud kohustatud tähistama mobiilsed kiiruskaamerad hoiatusmärkidega. Politsei- ja Piirivalveametis märgitakse, et trahvide arvu vähenemine iseenesest ei näita olukorra paranemist teedel.

Korrakaitsjate tähelepanekute kohaselt aeglustab osa juhte kiirust ainult lõigul, kus kaamera asub. Pärast selle läbimist võivad nad sõita nagu varem lubatust kiiremini. Politsei hinnangul kaotab seetõttu mobiilseadmete senine kasutusskeem mõtte.

Politsei- ja Piirivalveameti liikluskontrolli talituse juht Taavi Kirss leiab, et kaamerate kasutamise senist strateegiat tuleb muuta. Võimalike kohtadena nimetas ta väiksemaid asulaid, kus on palju jalakäijate ülekäiguradu ja kus lapsed koolis käivad. Teine variant on seotud teelõikudega, mille Transpordiamet on tunnistanud õnnetusohtlikeks.

Kirss märkis, et mõnel lõigul sõidavad autojuhid lubatud kiirusega ja rikkumisi on seal vähe. Politsei kaalub mobiilsete kaamerate kasutamist väiksemates asulates, kus on palju ülekäiguradu, ning suurema õnnetusohuga lõikudel, mille toob välja Transpordiamet.

Transpordiamet hindab hoiatuste mõju teisiti. Ameti andmetel ei kinnita rahvusvaheline praktika, et märk vähendaks kaamera tõhusust märgatavalt. Juht võib kiirust jätkuvalt ületada, kuid hoiatus koos kaameraga sunnib teda just sellel lõigul spidomeetri näitu jälgima.

Ametis öeldi ka, et uue skeemi jaoks on võimalik leida palju sobivaid kohti. Esmajoones on jutt kohtadest, kus on kavandatud tee rekonstrueerimine või oodatakse juba ohtlike tingimuste kõrvaldamise töid. Need lõigud on ettevalmistuse eri etappides ning nende arv sõltub igal aastal rahastuse mahust.

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juht Maria Paškevitš ütles, et viimastel aastatel on rahastus olnud üsna tagasihoidlik. Selleks ja järgmiseks aastaks on kavas parandada ohutust ligikaudu 40–50 lõigul.

Siseminister Igor Taro selgitab trahvide arvu vähenemist eeskätt mitte autojuhtide käitumise muutumisega, vaid nende määramise uute reeglitega. Tema sõnul ei võimalda otsuste statistika järeldada, et rikkumisi on vähemaks jäänud.

Näitajate muutumise põhjuseks sai registreerimise lubatud piiri tõstmine. Varem jäeti arvestamata kuni 3 km/h kiiruseületus, nüüd ei registreerita ületust, mis on väiksem kui 6 km/h. Seetõttu ei jõua praegusesse statistikasse osa juhtumeid, mis võinuks varem trahviga lõppeda.

Politseis lisati, et 6 km/h piiri reegel kehtib kõigis Põhjamaades. Samas saavad tõsisemad rikkujad mobiilse kaamera kohta ette hoiatuse.

Politsei kavatseb määrata mobiilsete kaamerate uued kasutusviisid, sealhulgas nende võimalikud asukohad.

Politsei- ja Piirivalveametis plaanitakse nende kasutamise uus kord ette valmistada käesoleva ja järgmise aasta vahetuseks. Milline skeem täpselt valitakse, ei täpsustata veel.