Eesti elanike majandusootused halvenesid märgatavalt

Tarbijate usaldusindeks langes kuuga -23,5 protsendipunktilt -32,4 protsendipunktini. Eesti elanikud hindavad oma pere rahalist olukorda ja majanduse väljavaateid varasemast halvemini ning kardavad enam hindade tõusu ja tööpuudust.

Illustratiivne foto: Pixabay

Oktoobri küsitluse tulemused avaldati 27. oktoobril statistikaameti majandusbaromeetris. Leibkondade rahalise olukorra muutuse hinnang viimase aasta jooksul oli -30,8 punkti, septembris oli see -23,1. Pilk järgmisele 12 kuule muutus samuti negatiivsemaks: näitaja langes -19,7 punktilt -29 punktini.

Veelgi märgatavamalt muutus hinnang riigi majanduslikule olukorrale. Arvamus selle muutumisest viimase 12 kuu jooksul halvenes -45 punktilt -53,3 protsendipunktini. Ootused järgmiseks aastaks langesid -27,8 punktilt -41,8 punktini.

Samal ajal kasvasid hirmud hindade tõusu ja tööpuuduse ees. Aasta jooksul eeldatava hinnamuutusega seotud näitaja tõusis 32,1 protsendipunktilt 40,6 protsendipunktini. Tööpuuduse ootuste indeks kasvas 35,6 punktilt 39,6 punktini.

Selle taustal on leibkonnad vähem valmis suuri oste tegema ja raha kõrvale panema. Kestvuskaupade ostmise valmiduse näitaja langes -28,3 punktilt -32,5 punktini. Tulevaste säästudega seotud indikaator muutus kuuga -27,5 punktilt -31,5 punktini.

Ettevõtete meeleolu muutus seejuures ebaühtlaselt. Kaubanduses ja tööstuses ärikindlus kasvas, kuigi ettevõtted rääkisid jätkuvalt nõudlusprobleemidest ning ootasid hinnatõusu kiirenemist.

Jaekaubanduses jõudis indikaator 23 punktini, kuu aega varem oli see 21,1 punkti. Ettevõtted ootavad tellimuste ja müügi kasvu järgmise kolme kuu jooksul, kuid prognoosivad samas kiiremat hinnatõusu.

Tööstuse näitaja tõusis 1,4 punktilt 3,5 punktini. Samal ajal nimetas 54,6% ettevõtetest tootmise suurendamise peamiseks takistuseks ebapiisavat nõudlust.

Ehituses jäi ärikindlus tasemele -3,8 punkti. Samal ajal kasvas nende ettevõtete osakaal, kes peavad ebapiisavat nõudlust tegevuse takistuseks, 35,9%-lt 43,1%-ni.