Narvas sooritas eesti keele C1-taseme eksami vaid 10 inimest

Eestis läbis septembrikuise C1-taseme eksami edukalt 105 osalejat 358-st. Narvas ületas 60 punkti piiri 10 inimest 67-st, mis tähendab, et läbijate osakaal oli peaaegu poole väiksem kui riigis keskmiselt. Õpetajad selgitavad tulemust muu hulgas sellega, et linna elanikel on keerulisem eesti keelt kõrgtasemel regulaarselt praktiseerida.

Illustratiivne foto: PÄEVALEHT/PRESSIFOTO, PRIIT SIMSON

C1-taseme jaoks ei piisa üksnes grammatika tundmisest. Kandidaadilt oodatakse vaba eneseväljendust erinevatel teemadel, ühiskonnaelu mõistmist ja võimet oma mõtteid selgelt sõnastada. B2-tase võimaldab suhelda igapäevastes ja tööalastes olukordades, kuid C1 nõuab laiemat silmaringi ja oskust arutleda keeruliste küsimuste üle.

TÜ Narva kolledži tudeng Anastassia Vorobjova kolis Ukrainast Narva umbes neli aastat tagasi ja hakkas seal eesti keelt õppima. C1-tasemeks valmistumiseks kulus tal veidi üle kolme aasta. Esimesel katsel eksamit sooritada ei õnnestunud: Vorobjova ise leidis, et polnud siis veel valmis. Tema hinnangul on ainuüksi grammatikast sellise tulemuse saavutamiseks vähe, kuna kandidaat peab valdama keelt mitmekülgselt.

Edu tõenäosust mõjutab ka eelnev ettevalmistus. Keeltekooli B-Lingua juht Darja Berestova ütleb, et neil, kes said B2-tasemel üle 80 punkti, on pärast täiskursuse läbimist šansid märgatavalt suuremad. Selline kursus kestab tema sõnul 200–250 kontakttundi.

Narvas jääb kõrgtasemel keelepraktikast sageli puudu. Igapäevaelus võib inimene piirduda lihtsate konstruktsioonidega, kuid C1-tasemel sellest ei piisa. Berestova võrdleb olukorda Tartu ja Viljandiga ning leiab, et seal on õppijatel rohkem igapäevaseid võimalusi eesti keeles rääkida.

TÜ Narva kolledži õppejõud ja metodist Inguna Joandi usub, et pideva keelekeskkonna puudumine ei võta kandidaatidelt võimalust seda ise luua. Selleks soovitab ta jälgida Eesti telekanaleid ja raadiot ning alustada asutustes ise vestlust keelt valdavate inimestega.

Haridus- ja Noorteametis (Harno) nimetatakse keelekeskkonda eksami edukal sooritamisel tähtsaimaks teguriks. Õppekvaliteedi osakonna juhataja Maiki Udam märgib, et eksamil kasutatakse autentset materjali infoväljast: raadio- ja telesaadete salvestisi ning ajalehetekste. Seetõttu soovitatakse kandidaatidel lugeda kohalikku pressi, vaadata eestikeelseid saateid ja rääkida keelt igal võimalusel.

Kuid keeleoskus ei tühista vajadust viia end kurssi eksami formaadiga. Suulises osas antakse osalejale teema ettekandeks. Joandi räägib, et mõned kandidaadid hakkavad teema avamise asemel rääkima iseendast või oma tööst. C1-taseme puhul peetakse sellist vastust ebasobivaks.

Teisel katsel õnnestus Vorobjoval lävend ületada. Ta õppis originaalkeeles ilukirjanduse abil, vaatas õppevideoid ja suhtles keelementoriga. Lisaks õppis tudeng kaks kuud Tartus kolledži programmi Tartu Aken raames. Kord nädalas vestles temaga eestlasest mentor ehk keelesõber, tänu millele sai ta keelt pidevalt praktiseerida.

Järgmise aasta algusest muutuvad kolmas ja kõik järgnevad eksami sooritamise katsed tasuliseks. Harnos eeldatakse, et kandidaate jääb vähemaks, kuid muudatuste ulatust ei osata veel hinnata. Amet loodab eelkõige vähendada nende inimeste arvu, kes käivad eksamil iga kolme kuu tagant: selle eesmärk on kontrollida juba olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mitte õpetada.

Pärast tunnistuse saamist kutsub Vorobjova üles mitte muutma eesti keele õppimist pelgalt testiks valmistumiseks. Ta leiab, et inimesel on oluline mõista oma eesmärki: näiteks soovi õpetada, elada riigis või tunda end selle keelekeskkonnas vabalt. Tema arvates aitavad sellele kaasa uudishimu ja soov rohkem teada saada.