EL-i uued reeglid tehisintellekti sisule: millised postitused vajavad Eestis märgistamist

Alates 2026. aasta augustist kehtivad Euroopa Liidus uued nõuded materjalidele, mida närvivõrgud loovad või muudavad. Tähelepanu keskmes on süvavõltsingud ja avalikku huvi pakkuvaid küsimusi käsitlevad tekstid, samas kui tavapärane fototöötlus ja tekstikontroll iseenesest ei tähenda kohustuslikku märgistamist.

Illustratiivne foto: AI

Reeglid on kirjas Euroopa tehisintellekti määruse artiklis 50. Need kehtestavad süsteemide arendajatele, väljaannete autoritele ja nende levitajatele erinevad kohustused sõltuvalt materjali iseloomust ja selle kasutamise eesmärgist. Euroopa Komisjon räägib kuni 15 miljoni euro suurustest trahvidest, kuid selgituses pole märgitud, millised konkreetsed rikkumised võivad sellise karistuseni viia.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) selgitab, et närvivõrgu kasutamine ei muuda iga postitust materjaliks, millega peab kaasnema nähtav hoiatus. Ameti tehnoloogiaeksperdi Veiko Rada sõnul ei laiene see reegel automaatselt igale tehisintellekti loodud või muudetud tekstile, fotole või videoklipile.

Eelkõige on märgistamist vaja süvavõltsingute puhul. Nii nimetatakse pilte, audiot ja videot, mille tehislik päritolu võib jääda vaatajale või kuulajale märkamatuks. Näiteks võib genereeritud klipp jätta mulje, nagu oleks inimene öelnud teatud sõnu või sooritanud teo, kuigi tegelikkuses seda ei juhtunud.

Eraldi kategooria puudutab tekste. Kui närvivõrk on koostanud või muutnud materjali, mis on avaldatud inimeste teavitamiseks avaliku huvi küsimuses, tuleks see tavaliselt tähistada tehisintellekti abil looduna. Kuid sellest reeglist on erand: märgistamist pole vaja, kui sisu on kontrollinud inimene või toimetus ning väljaanne on avaldatud konkreetse autori või organisatsiooni vastutusel.

Tavakasutajad, kes kasutavad tehisintellekti isiklikul ja mitteprofessionaalsel eesmärgil, ei ole kohustatud iga postitust märgistama. Näiteks närvivõrgu koostatud õnnitlustekst sotsiaalmeedias ei vaja erimärgistust. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd tuletas seejuures meelde, et sellistele postitustele laienevad isikuandmete kaitse normid, autoriõigused ja muud kehtivad seadused.

Kaks märgistamise liiki

Määrus eristab materjali tehnilist tuvastamist ja auditooriumi teavitamist. Tehisintellekti süsteemide arendajad peavad neisse lisama masinloetavad tunnused, mille abil spetsiaalsed programmid saavad kindlaks teha pildi, teksti või video tehisliku päritolu.

Selline info ei pruugi kasutajale nähtava kirjena ilmuda. Nähtav teade seevastu muutub autori või levitaja kohustuseks, kui väljaanne langeb süvavõltsingute või avalikku huvi pakkuvate tekstide reeglite alla.

Generatiivsetele süsteemidele, mis olid turul enne 2. augustit 2026, on kehtestatud üleminekuperiood. Nende pakkujad peavad tagama masinloetava märgistuse hiljemalt 2. detsembriks 2026.

Reeglid toimetustele ja blogiautoritele

Närvivõrke kasutatakse ajakirjanduses ja blogides juba tõlkimiseks, õigekirja parandamiseks, fotodega töötamiseks ja postituste ettevalmistamiseks. Kui tehisintellekt on kontrollinud vaid grammatikat ega ole teksti sisu oluliselt mõjutanud, pole eraldi tähistust vaja.

Teistsugune olukord tekib siis, kui süsteem on ise materjali ette valmistanud või seda märgatavalt muutnud ning seejärel on väljaannet kasutatud auditooriumi teavitamiseks avaliku huvi küsimuses. Sellisel juhul tuleb tekst reeglina esitada tehisintellekti looduna. Sellest kohustusest vabanemine on võimalik pärast inimese või toimetuse sisulist kontrolli tingimusel, et materjali eest vastutab autor või organisatsioon.

Meediapoliitika ekspert ja Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar möönab, et uued nõuded võivad tugevdada lugejate usaldust. Tema hinnangul on auditooriumile oluline näha, millist rolli mängis närvivõrk väljaande ettevalmistamisel ja kuidas täpselt materjal loodi.

Jõesaar tõmbab seejuures piiri tehisintellekti kui tööriista ja sisu vahele, mis võib tekitada inimestes sündmustest vale ettekujutuse. Ta ei pea närvivõrke üheseks ohuks ajakirjandusele: vastutustundliku ja läbipaistva kasutamise korral võivad need aidata luua kvaliteetseid materjale.

Avatuse põhimõtete järgimine võib Jõesaare hinnangul osutuda meediale kasulikuks ja võib-olla vähendada skeptiliselt meelestatud lugejate umbusku avaldatud info tõepärasuse suhtes.

Kus läheb piir töötlemise ja süvavõltsingu vahel

Muudetud foto ei lange alati auditooriumi hoiatamise nõude alla. Määruse fookuses ei ole igasugused pildiparandused, vaid eelkõige sellised manipulatsioonid, mis võivad jätta väljamõeldud stseenist mulje kui tegelikkusest.

Jõesaar võrdles seda probleemi fotode töötlemisega Photoshopis. Tema sõnul võib vaatajatele olla oluline teada, kui palju on fotot muudetud ja milliseid filtreid kasutatud, kui see mõjutab ettekujutust inimeste välimusest.

Üksnes tehnilistest vahenditest sisu kontrollimiseks ei piisa. Nagu märgib Jõesaar, tehislike materjalide tuvastamise programmid täiustuvad, kuid koos nendega arenevad ka viisid närvivõrgu töö jälgede peitmiseks.

Seetõttu soovitab ta kasutajatel säilitada meediamaterjalide suhtes kriitiline meel, kontrollida andmete päritolu ja hinnata allikate usaldusväärsust. Seejuures kahtleb Jõesaar, kas inimesed, kes loovad pahatahtlikku sisu teadlikult petmise eesmärgil, hakkavad vabatahtlikult auditooriumi selle tehisliku päritolu eest hoiatama.

Eestis on kontroll Euroopa määruse kohaldamise üle pandud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA), teatati Euroopa Komisjonist.