Eesti ei anna Vene ja Valgevene arstidele eriõigust osta kinnisvara piiriäärsetes piirkondades

Arsti või muu vajaliku spetsialisti töö ei muutu Venemaa ja Valgevene kodanikele iseseisvaks põhjuseks osta kinnisvara Eesti piirivööndis. Siseministeerium leiab, et erandid peavad olema põhjendatud riigi huvidega, mitte konkreetse töötaja vajadustega. Uued reeglid on kavas jõustada alates 1. jaanuarist 2027, kuid nende mõju spetsialistide värbamisele piiriäärsetel aladel eraldi uuritud ei ole.

Illustratiivne foto: Pixabay

Sellise seisukoha esitas siseminister Igor Taro (Eesti 200) vastuses Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi (Keskerakond) pöördumisele. Saadik soovis selgitada, kas arstid ja teised nõutud töötajad saaksid loa kinnisvara ostmiseks, kui oma korter või maja aitaks neil piirkonda jääda.

Pöördumine järgnes kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) muudatuste ettevalmistamisele. Seadus reguleerib kinnisvara ostmist välismaalaste poolt, sealhulgas maaüksusi ja muid objekte territooriumidel, mis on riigi julgeoleku seisukohalt olulised.

Erirežiim kehtib praegu muuhulgas Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel, samuti teiste maakondade teatud piirkondades ja saartel. Eelnõu muudab selliste alade piire ja kehtestab laiemad piirangud teatud kodanikele ja ettevõtetele üle kogu Eesti.

Milliseid muudatusi valitsus ette valmistab

Siseministeerium seostab reformi sellega, et praegused tsoonid määrati 1999. aastal kehtestatud haldusjaotuse alusel. Ametkonna hinnangul ei jää seetõttu neisse kõik objektid, mis võivad olla riigi julgeoleku seisukohalt olulised.

Ministeerium leiab, et kinnisvara võidakse kasutada luureks, diversioonide ettevalmistamiseks, info kogumiseks ja tugipunktide loomiseks oluliste objektide läheduses. Taro vastuses on märgitud ka, et Venemaa Föderatsiooni sõda Ukraina vastu on näidanud Venemaa poolt erinevate survevahendite kasutamist, mille hulka kuulub ka kinnisvara omandamine.

Eelnõu 990 SE näeb ette valitsuse õiguse koostada nimekiri riikidest, mille kodanikud ja ettevõtted võivad kinnisvara ostmisel kujutada ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Esimeses etapis kavatsetakse sinna lisada Venemaa ja Valgevene.

Nende riikide kodanikele, kellel puudub Eestis pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus, soovitakse sulgeda võimalus osta kinnisvara ükskõik millises riigi osas. Sama kehtib Venemaa ja Valgevene ettevõtete kohta, samuti juriidiliste isikute kohta, kes on tegelikult nende riikide kodanike kontrolli all, isegi kui sellised firmad on registreeritud mõnes muus riigis.

Tehingu vormistamisel kontrollitakse mitte ainult äriühingu registreerimiskohta, vaid ka selle tegelikke omanikke ja kontrollivaid isikuid. Ettevõtte registreerimine Eestis või mõnes muus Euroopa riigis ei võimalda iseenesest piirangutest mööda hiilida.

Uute reeglite alla kuuluvad maaüksused, eramajad, korterid, hoonestusõigus ja kinnisvara osad. Juba olemasolev omand säilib, kuna keelul ei ole tagasiulatuvat jõudu. Eluaseme üürimine on endiselt võimalik ning Venemaalt ja Valgevenest pärit pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse omanikud säilitavad võimaluse kinnisvara osta.

Eritsoonide piire soovitakse määrata mitte vana haldusjaotuse, vaid konkreetsete külade kaupa. Nende asukohta saab vaadata avalikult kättesaadavalt maakatastri kaardilt.

Juriidiliste isikute tegelike omanike kodakondsuse kontrollimine tehakse ülesandeks notaritele, kohtutäituritele, pankrotihalduritele, riigivara valitsejatele ning Maa- ja Ruumiametile.

Siseministeerium ootab reformilt turule väikest mõju. 2025. aasta statistikal põhinevad arvutused näitavad, et potentsiaalselt võiks uute normide alla kuuluda umbes 600 tehingut.

Valitsus kiitis eelnõu heaks 2. juulil 2026 ning 14. septembril jõudis dokument Riigikokku esimesele lugemisele. Eeldatakse, et seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2027.

Tööhõive ei kuulu riiklikult oluliste põhjuste hulka

KAOKS-i praegune versioon võimaldab valitsusel lubada kinnisvara ostmist piirangualas, kui selleks on riiklikult oluline põhjus. Samas ei ava seadus ise selle mõiste sisu ega kehtesta täpseid tingimusi loa andmiseks.

Siseministeerium seostab sellise erandi riiklike huvidega. Võimalike alustena nimetab ametkond riigikaitseliste ja infrastruktuuriobjektide ehitamist, suuri riigi osalusega investeerimisprojekte, oluliste rahvusvaheliste lepingute täitmist ja muid strateegilisi ülesandeid.

Piirkonnale vajaliku ja avalikes huvides tegutseva arsti või muu spetsialisti töö selle määratluse alla ministeeriumi hinnangul ei kuulu. Ametkond leiab samuti, et inimese töötamise kestus ei tohiks otseselt sõltuda üksnes isikliku kinnisvara olemasolust.

Seejuures ei puuduta praegused piirangud korteriomandi ostmist ja eluaseme üürimist. Siseministeerium möönab, et pöördumisi võidakse vaadata eraldi.

Erandi küsimust otsustades võtavad ametivõimud arvesse taotleja kodakondsust ja seda, kuidas tema kodakondsusjärgne riik on seotud Eesti julgeolekuga. Eelnõu 990 SE teeb ettepaneku asendada praegune riiklikult olulise põhjuse tingimus sõnastusega põhjendatud juhtudest, mis ei ole vastuolus piirangu eesmärgiga.

Taro usub, et selline redaktsioon võimaldab valitsusel paindlikumalt kaaluda üksikuid asjaolusid ning kõrvutada riigi strateegilisi huve otsuse proportsionaalsusega.

Siseministeerium ei hinnanud piirangute mõju spetsialistide kaasamisele

Jevgrafov küsis eraldi, kas ministeerium on hinnanud piirangute tagajärgi arstide ja teiste spetsialistide kaasamisele ja hoidmisele piiriäärsetel aladel. Ametkond vastas, et sellekohast erianalüüsi läbi viidud ei ole.

Siseministeerium uuris eelnõu sotsiaalseid tagajärgi ja selle mõju regionaalarengule, kuid ei hinnanud eraldi, kuidas võivad piirangud mõjutada vajalike spetsialistide kaasamist ja hoidmist. Ministeeriumi hinnangul mõjutavad piirkonda jäämise otsust tööhõive, sissetulekud, eluaseme kättesaadavus, laste haridus, transport, keskkonna kvaliteet ja peresidemed.

Samas nõustub ametkond, et piirialad vajavad kvalifitseeritud kaadrit ning nende hoidmiseks on vaja luua sobivad tingimused.

Ühtlasi rõhutab Taro vajadust arvestada riigi julgeoleku vajadustega, eelkõige jätkuva agressioonisõja tingimustes.