Eestis ei ole tervishoiukulude kasv eriarstide järjekordi lühendanud

Viie aasta jooksul on kulutused meditsiinile märgatavalt kasvanud, kuid eriarstiabi kättesaadavus on jätkanud halvenemist. Samal ajal kasvab püsiva perearstita elanike arv ning mõnes asutuses ulatub silmaarsti vastuvõtu ooteaeg kuni 208 päevani.

Illustratiivne foto: Stena.ee

Sellised järeldused sisalduvad 5. novembril avaldatud Riigikontrolli aastaaruandes. Ameti hinnangul kasvasid tervishoiukulud aastatel 2020–2025 umbes 61% ja ületasid eelmise aasta lõpuks 3,3 miljardit eurot.

2025. aastal oli eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude arv 8% madalam kui 2019. aastal. Tervisekassa kulutused eriarstiabile kasvasid sel perioodil umbes 70%.

Ooteajad on endiselt üks peamisi probleeme. 2026. aasta märtsis oli üle 10 500 eriarsti esmase vastuvõtu broneeringu, kus ooteaeg ületas 60 päeva. Rohkem kui kolmandikul neist juhtudest tuli konsultatsiooni oodata üle kolme kuu. Üksikutes meditsiiniasutustes oli silmaarsti ooteaeg 126 kuni 208 päeva.

Paralleelselt kasvab asendusarstide nimistutes olevate elanike arv. Kui 2022. aastal oli neid umbes 72 500, siis nüüdseks on see näitaja lähenenud 110 700-le. Seejuures on üle poole oma nimistuga perearstidest jõudnud 60. eluaastani.

Täiendav koormus langeb erakorralisele meditsiiniabile. 2025. aastal pöörduti EMO-desse üle 452 000 korra — ligi 5% rohkem kui 2021. aastal. Roheline triaažikategooria määrati 58% pöördumistest. Riigikontroll täpsustab, et selline klassifikatsioon ei tõenda visiidi põhjendamatust, kuid osa neist tervisemuredest saanuks kättesaadavate alternatiivide olemasolul lahendada väljaspool erakorralise meditsiini osakondi. Tervisekassa kinnitusel on olukord käesoleval aastal paranenud.

Riigikontroll seostab raskusi muu hulgas sellega, et tervishoiu reformiplaanid ületavad süsteemi võimekust neid ellu viia. Ameti hinnangul töötatakse välja ja viiakse ellu korraga liiga palju muudatusi, kuid ressursse nende jaoks napib: see puudutab töötajaid, rahastust ja IT-võimekust.

Riigikontrolör Janar Holm leiab, et uus reform iseenesest annab vähe, kui selleks puuduvad elluviijad, rahastus ja viisid mõista, kas patsientide olukord on paranenud. Tema arvates peaks Sotsiaalministeerium määrama kindlaks, millised muudatused viia ellu esmajärjekorras ja millised edasi lükata.

Aruandes märgitakse ka, et tervishoiu pikaajaline rahastamismudel on seni kindlaks määramata. 2024. aastal ulatus Eesti elanike omaosalus tervishoiukuludes 21%-ni. Aasta varem oli Euroopa Liidu keskmine näitaja 15%.

Sotsiaalministeerium teatas, et peab Riigikontrolli märkusi põhjendatuks ja jätkab tööd reformidega. Ministeerium nimetas prioriteetideks haiguste ennetamist, tihedamat koostööd meditsiini- ja sotsiaalteenuste vahel, peremeditsiini arendamist ning selgemat ülesannete jaotust haiglate vahel.

Ministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai teatas, et Riigikogu menetleb eelnõu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ühise korralduse kohta. Selle eesmärk on tagada inimestele terviklik abi, et nad ei peaks iseseisvalt otsima vajalikke teenuseid erinevatest asutustest.

Paralleelselt analüüsib ministeerium tervishoiu rahastamist ja töötab välja meetmeid nende inimeste kaitseks, kellele meditsiiniteenuste eest tasumine muutub üle jõu käivaks koormuseks.