2023. aastal jõustunud hooldusreform vähendas elanike kuluosa hooldekodukohtadele ja suurendas kohtade arvu. Samas hoiatab 4. novembril avaldatud analüüs: rahvastiku vananedes võib praegune skeem muutuda riigieelarvele liiga koormavaks.

Illustratiivne foto: Google

Praegu sõltub abi suurus sellest, milline omavalitsus hoolduse eest tasub. Põlva Valla Hooldekodus viibib 78 hoolealust ning veel 80 inimest ootab kohta. Hooldekodu teenuseid kasutavad kolme või nelja omavalitsuse elanikud ning väljamaksed ühe inimese kohta erinevad neis märgatavalt.

Põlva Valla Hooldekodu juhataja Anne Nook teatas, et mõned kohalikud omavalitsused kannavad üle 600–700 eurot inimese kohta. Põlva vald eraldab väiksema summa — 530 eurot.

Ühtset toetuse määramise korda pole veel vastu võetud. Arvutamisel võetakse arvesse omavalitsuse otsust ja teenusepakkuja poolt arvestatud hoolduskulusid. Seetõttu tuginevad omavalitsused ja asutused erinevatele reeglitele ning lõplik väljamakse kujuneb erinevalt.

Eesti Rakendusuuringute Keskuse juhataja Epp Kallaste pooldab ühtset korda kõigile riigi elanikele. Tema ettepaneku kohaselt peaks ka hoolduskulude arvestuslik tase olema kõigis hooldekodudes ühesugune.

Sotsiaalministeeriumis peetakse praegust skeemi keeruliseks, kuid märgitakse, et selle muutmine nõuab laiemat arutelu. See on seotud asjaoluga, et ühtne kohustuslik summa, mida omavalitsused peaksid maksma, puudutaks nende finantsilist iseseisvust.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull märkis: eelarved on praegu omavalitsuste käsutuses. Kui riik nimetab konkreetse summa, mida nad peavad üle kandma, muutub mehhanism sisuliselt riiklikuks toetuseks. Tuleb veel otsustada, kas selline süsteem riigile sobib.

Arutelu omavalitsustega plaanitakse alustada novembri lõpus. Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea Riina Solman paneb ette kehtestada täiendavalt hooldekoduteenuste maksimaalne lubatud hind. Ta usub, et see aitaks hinnatõusu ohjeldada.

Solmani sõnul suundub sellise piirangu puudumisel eelarveraha üldhooldusasutustesse. Erahooldekodud maksavad hooldustöötajatele juba 300 eurot rohkem kui linn, mistõttu saavad nad personali üle võtta. Abilinnapea seostab seda teenuste maksumuse edasise kasvuga.

Uuringus märgitakse, et koduse hooldusteenuse arendamine on jäänud tagaplaanile. Sotsiaalministeerium tegeleb teiste abivõimaluste loomisega. Samas osutab Solman, et hoolduse individualiseerimine suurendab omavalitsuse kulusid.

Eestis kasvas pärast reformi hoolsusaajate arv, kuid kodune abi jäi varju

2025. aastal katsid üldhooldusteenuse saajad ja nende lähedased 53% kuludest varasema 78% asemel. Samal ajal suurenes hooldust vajavate inimeste arv, kuid kodus elamist toetavad teenused ei ole arenenud.

Muudatused hooldussüsteemis hakkasid Eestis kehtima 2023. aasta juulis. Enne seda tasus inimene hooldekodus elamise eest täielikult ise, pärast reformi hakkasid osa kuludest kandma kohalikud omavalitsused. Analüüs näitas, et tänu sellele muutus teenus elanikkonnale kättesaadavamaks.

Reformi mõjude hindamise valmistasid ette Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Sotsiaalministeerium tutvustas töö tulemusi ning Eesti Rakendusuuringute Keskuse juhataja Epp Kallaste teatas, et muudatuste peamine eesmärk on täidetud.

Ajavahemikul 2021–2025 kasvas üldhoolduse saajate arv 10 000 inimeselt 12 000 inimeseni. Sektori kogukulude maht kasvas selle aja jooksul 97 miljonilt 215 miljonini, kuigi inimeste endi ja nende sugulaste maksete osakaal langes.

Koos ööpäevaringse hoolduse rahalise kättesaadavuse paranemisega muutus süsteem keerulisemaks ja kulud sellele kasvasid kiiresti. Samas ei saanud märgatavat arengut suund, mis on seotud oma kodudes elavate eakate toetamisega.

Epp Kallaste hinnangul nõuab rahvastiku vananemine terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ja selle jätkusuutliku rahastamise tagamist.

Kodudes elavate inimeste teenuste nappusele osutas ka sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull. Ta tõdes, et reformi läbiviimisel osutus see suund vähem prioriteetseks, samas kui kõik täiendavad vahendid suunati hooldekodudele.

Edaspidi kavatseb riik tugevdada ennetustööd ja abi inimestele nende elukohas. Nagu selgitas Sõmer-Kull, võidakse reformi võimalikus järgmises etapis pöörata rohkem tähelepanu kodule, peamistele teenustele elukohas ja rahastamismudelile.