Esimesed kaks eksimust loetakse hoiatuse aluseks, kolmanda puhul aga riskib inimene staatuse ja toetuste kaotamisega. Samal ajal soovitakse laiendada sobivate pakkumiste ringi neile, kes ei leia tööd 20 nädala jooksul.

Töötukassa Pärnu osakond. Foto: ERR

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi muudatused näevad ette rangemad tingimused registreeritud töötutele. Töötukassa toetab muudatusi, kuna need peaksid aitama suunata teenused inimestele, kes tegelikult tööd otsivad ja on valmis koostööks.

Jutt on juhtumitest, kus inimene ei ilmu mõjuva põhjuseta määratud kohtumisele, ei järgi kokkulepitud tööotsimiskava või keeldub sobivast tööpakkumisest. Rikkumiseks soovitakse lugeda ka agressiivsust ja ähvardusi Töötukassa töötajate suunal. Pärast kahte hoiatust võib kolmas rikkumine tuua kaasa registreeringu lõpetamise ning koos sellega õiguse kaotamise töötuskindlustushüvitisele või töötutoetusele.

Uus kord ei tähenda kõigile ühesugust kontaktide sagedust. Iseseisvad tööotsijad, kes ei vaja nõustaja pidevat abi, saavad kassaga suhelda harvemini. Samas on rohkem kohtumisi neil, kellel on raskem tööle naasta: selliste rühmadena on nimetatud vähenenud töövõimega inimesi, pikaajalisi töötuid ja alla 24-aastaseid noori.

Eraldi muudatus puudutab perioodi pärast 20 nädalat kestnud edutut otsingut. Kui selle aja jooksul ei õnnestu sobivat tööd leida, peab tööotsija kaaluma laiemat pakkumiste ringi.

Muudatused puudutavad lisaks registreerimise korrale ka ligipääsu tingimusi tööturuteenustele, töötuskindlustushüvitisele ja töövõimetoetusele. Nende saamist soovitakse tihedamalt siduda sellega, kui aktiivselt inimene tööd otsib.

Muudatused on vormistatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusena. Valitsus esitas eelnõu 972 SE juunis, 30. septembril läbis dokument esimese lugemise ning 11. novembril 2026 lõpetas Riigikogu selle teise lugemise. Põhinormid peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2027, kui eelnõu läbib kolmanda lugemise.

Pärast seaduse vastuvõtmist saab Töötukassa edastada kohalikele omavalitsustele andmeid töötuna registreeritud isikute kohta.

Kolm rikkumist, 90 päeva karantiini ja igakuise ilmumise tühistamine: kuidas muutuvad töötute reeglid Eestis alates 2027. aastast

Alates 1. jaanuarist 2027 jõustuvad Eestis Töötukassas registreerimise uuendatud reeglid, mis on ette nähtud eelnõuga 972 SE. Tööturumeetmete seaduse muudatuste seletuskirjas näitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konkreetsete olukordade varal, kuidas hakatakse rikkumiste eest arvelt maha võtma ja kellel lubatakse nõustajaid harvemini külastada.

Peamine karmistamine puudutab ühtset vastutusläve. Praegu sõltub karistus eksimusest ja toetuse liigist: näiteks töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatel peatatakse väljamaksed erinevateks tähtaegadeks — 10 või 30 päevaks. Eelnõu 972 SE kehtestab kõigile tööotsijatele üldreegli: registreering lõpetatakse täpselt pärast kolme rikkumist, kusjuures nende iseloomul ei ole tähtsust.

Praktikas hakatakse erinevaid eksimusi lihtsalt summeerima. Kujutame ette olukorda: esimesel kuul puudus töötu mõjuva põhjuseta määratud kohtumiselt nõustajaga ja sai esimese märkuse. Kuu aja pärast jättis ta täitmata individuaalse tööotsimiskava kohustusliku punkti — oletame, et ei kandideerinud ühelegi töökohale, mis loetakse teiseks rikkumiseks. Veel paari nädala pärast keeldus inimene ilma kaaluka põhjuseta pakutud sobivast tööst ning selle kolmanda sammuga lõpetab Töötukassa tema arveloleku.

Töötustaatuse kaotamine toob kaasa vahetud rahalised tagajärjed. Samal ajal peatuvad väljamaksed — nii kindlustushüvitis kui ka see osa töövõimetoetusest, mis on seotud aktiivse tööotsimisega. Lisaks tühistatakse töötu riiklik ravikindlustus, mis pärast arvelt mahavõtmist kehtib vaid standardse ühe kuu jooksul.

Teine oluline uuendus suleb lünga süsteemi kiireks naasmiseks. Kui inimene võeti arvelt maha kohustuste süstemaatilise täitmata jätmise tõttu tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 alusel, hakkab kehtima 90-päevane ooteaeg.

Varem esitasid paljud töötud, kaotanud staatuse kolme puudumise ja kava täitmata jätmise tõttu, uue avalduse juba järgmisel päeval või paari nädala pärast, et kohe taastada arvelolek ja ravikindlustus. Uute reeglite kohaselt ei saa Töötukassas uuesti registreeruda 90 kalendripäeva jooksul alates eelmise staatuse lõpetamise päevast. Erand tehakse vaid neile, kes on selle aja jooksul jõudnud ametlikult tööle asuda ja kaotanud töö uutel alustel.

Eraldi norm on pühendatud ametiasutuse töötajate turvalisusele. Eelnõu sätestab otsese aluse töötustaatuse lõpetamiseks juhul, kui klient on agressiivne või ähvardab Töötukassa töötajaid. Kui büroo külastuse või distantsnõustamise ajal läheb tööotsija üle solvangutele ja ähvardustele, on nõustajal õigus algatada arvelt mahavõtmine kohe, ootamata ära kolme standardset rikkumist.

Samal ajal vabastavad muudatused kohusetundlikud tööotsijad formaalsetest visiitidest. Seadusest kaotatakse range nõue tulla konsultatsioonile vähemalt kord 30 päeva jooksul. Graafiku ja suhtlusviisi — kas kohapeal büroos, telefoni teel või e-töötukassa portaali kaudu — määrab konsultant, lähtudes inimese tegelikust toetusvajadusest. Ministeeriumi arvutuste kohaselt säästab kohustuslikest igakuistest kohtumistest loobumine aastatel 2027–2028 halduskuludelt 346 000 kuni 452 000 eurot.

Erinevus lähenemises on hästi näha kahe erineva tööotsija näitel. Kogenud raamatupidaja, IT-spetsialist või autojuht, kes käib ise töövestlustel ega vaja pidevat kontrolli, ei pea enam iga kuu „linnukese kirja saamiseks“ büroosse sõitma: konsultant võib järgmise kontakti määrata kahe-kolme kuu pärast või viia selle läbi distantsilt. Vastupidi, töökogemuseta noort või pikaajalist töötut võidakse kutsuda sagedamini — näiteks kord kahe nädala jooksul, et aidata kursuste valimisel ja töövestlusteks valmistumisel. Seejuures loetakse kokkulepitud ajast puudumist, isegi kui tegemist on veebikõnega kord kahe kuu jooksul, endiselt rikkumiseks.

Tööotsingu alguses muutub seadus kvalifitseeritud kaadri suhtes leebemaks. Mõistet „sobiv töö“ uuendatakse nii, et esimestel töötuse kuudel saaks inimene vabamalt määrata vakantside kriteeriume, arvestades oma kogemust, haridust ja kvalifikatsiooni. Nii on näiteks insener-tehnoloogil või logistikul esimese 100 päeva jooksul pärast koondamist õigus kaaluda pakkumisi rangelt oma profiili ja võrreldava palga alusel ning erialavälisest ja kvalifikatsioonita tööst keeldumist rikkumiseks ei peeta. Kui aga esimeste kuude jooksul ei õnnestu erialast kohta leida, laienevad sobiva töö raamid järk-järgult ning nõuded vakantsi vastu võtta muutuvad rangemaks.