Narva Soojusvõrk vahetab juhtkonda

Narva soojusvõrgu uued juhid peavad valmistama linna ette Auvere soojusallikaga liitumiseks. Pärast uue skeemi käivitamist peaks küte alates 2028. aasta lõpust odavnema.

Illustratiivne foto: ERR

Narva Soojusvõrk juhatuse koosseis hakkab muutuma juba 1. detsembril 2026. Sel päeval asub tööle Janika Rougiainen ning praeguse juhatuse liikme Gennadi Ossiptsovi leping lõpeb. Alates 15. jaanuarist 2027 asub ettevõtet juhtima Jaanus Rattur: tema ametisse nimetamine on seotud praeguse esimehe Pavel Rušeljuki lepingu lõppemisega 14. jaanuaril.

Uue juhatuse ülesandeks on viia linn 2028. aastal üle teisele soojusvarustuse mudelile. Enefit Industry juhatuse ja Narva Soojusvõrk nõukogu esimees Lauri Karp nimetas juhtide ülesannetena soojuse konkurentsivõimelise hinna säilitamist, võrgu moderniseerimist, klienditeeninduse parandamist ja tihedamat koostööd teiste kontserni ettevõtetega.

„Samal ajal on vaja säilitada konkurentsivõimeline soojuse hind,“ ütles Karp, loetledes tulevase juhatuse ülesandeid. Ta tänas lahkuvaid juhte soojusvarustuse tagamise eest energiaturu keerulisel perioodil ning linna jaoks uue lahenduse ettevalmistamise eest.

Rattur on aastaid juhtinud Eesti Energia ettevõtteid. Tema viimaste projektide hulka kuulus põlevkiviõlitehase Enefit-280-2 käivitamine. Enne seda kuulus ta Enefit Energiatootmise juhatusse ja tegeles varahaldusega.

Rougiainen tuleb tööstussektorist. Tema professionaalne kogemus hõlmab tööohutuse, tegevuse pidevuse, kvaliteedi ja äriprotsesside juhtimise küsimusi.

Narva Soojusvõrk ettevõttes on ta töötanud alates 2017. aastast, kuid Narva energeetikas alustas tööd palju varem. Koos tema doktoritööga avaldatud eluloos on märgitud, et 1999. aastal asus ta Eesti elektrijaama tööle katla- ja turbiiniseadmete masinistina.

Seejärel oli ta insener, juhtis Narva Elektrijaamad tootmisosakonda ja Enefit Energiatootmise tootmise planeerimise teenistust. Ta on saanud hariduse Tallinna Tehnikaülikoolis soojustehnika erialal. 2023. aasta detsembris kaitses Rušeljuk TalTechis doktoritöö fossiilkütustel põhineva soojuse ja elektri koostootmisel põhineva kaugkütte dekarboniseerimisest.

„Põlise narvalasena on mul hea meel, et sain anda oma panuse linna kaugküttesüsteemi kaasaegsemaks ja töökindlamaks muutmisse,“ ütles Rušeljuk Eesti Energia vahendatud kommentaaris. Ta sõnas, et Narva on liikunud pikas perspektiivis taskukohasema soojusvarustuse lahenduse suunas.

Narva Soojusvõrk kuulub ettevõttele Enefit Industry ning kuulub selle kaudu riiklikku kontserni Eesti Energia. Ettevõte ostab soojust, edastab seda tarbijatele ja hooldab linna soojusvõrku.

2025. aasta aruande kohaselt on võrgu pikkus umbes 83 kilomeetrit. Uuendatud lõik moodustab 50 kilomeetrit ehk ligi 60% kogu süsteemist. Aastaga kasvas tulu 26,7 miljonilt 30,8 miljoni euroni, kuid 423 000-eurose kasumi asemel sai ettevõte umbes 251 000 eurot kahjumit.

Aruandes selgitatakse tulu muutust peamiselt tarbijate jaoks kõrgema soojuse hinnaga. Samal ajal suurenesid kulutused soojusenergia ostmiseks.

Uue skeemi aluseks saab soojustrass, mis ühendab Auvere Narva süsteemiga. 2026. aasta märtsis sai pikaajalise soojuse tarnimise õiguse Enefit Industry: konkursil pakkus ettevõte hinnaks 53,80 eurot megavatt-tunni kohta, nähes ette võimsuse kuni 85 MW ja aastase mahu umbes 300 GWh.

Soojusallikaks peab saama Eesti elektrijaama viies energiaplokk. Seal plaanitakse kasutada põlevkiviõli tootmisel tekkivat gaasi. Jaam tuleb ümber seadistada ning selle ja Balti elektrijaama territooriumi vahele rajada torustik, mis seejärel ühendatakse Narva olemasoleva soojusvõrguga.

Projekt näeb ette umbes 19 kilomeetri pikkust trassi. Suvel teatati, et projekti väljatöötamine loodetakse lõpetada 2027. aasta kevadel, misjärel algavad ehitustööd. Uus süsteem soovitakse käivitada hiljemalt 1. detsembril 2028. Kogumaksumust hinnati umbes 50 miljonile eurole, kusjuures ligi pool kuludest läheb soojustrassi enda ehitamiseks.

Pärast uue allika tekkimist sõltub linn vähem Balti elektrijaamast ja kallimast gaasikatlamajast, mida kasutatakse reservina. Praegu sõltub energiaplokist soojuse andmine elektrienergia turule tootmise tasuvusest. Kui plokk ei tööta, tagab kütmise katlamaja.

Seejuures on Auvere soojus mõeldud baaskoormuse, mitte kogu võimaliku nõudluse katmiseks. Endise juhatuse esimehe sõnul vajas Narva kevadel tugevate külmadega kuni 150 MW soojusvõimsust, samas kui uus hange näeb ette maksimaalselt 85 MW. Seetõttu vajab linn pärast trassi ehitamist ka teisi allikaid ning olemasolevad gaasikatlad plaanitakse jätta tipptarbimise perioodideks.