«Koondamine on igaühe jaoks katastroof»: ametiühing plaanidest Ida-Virumaal

Eesti Energias kaduda võivate töökohtade arv ei ole veel lõplikult kindlaks määratud. Ametiühingu sõnul võib välja öeldud hinnang 390 töökoha osas muutuda ning nad kavatsevad taotleda kontserni plaanide leevendamist.

Illustratiivne foto: Stena.ee

Sellest rääkis Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu juht Sander Vaikma saates «Nädala intervjuu». Puudutatud ametikohtade ja üksuste loetelu alles koostatakse ning ametiühing saab sellega tutvuda pärast tööandjalt saamist konsultatsioonide käigus. Seetõttu ei saa varem välja öeldud koondamiste arvu veel lõplikuks pidada.

Eelmine suur koondamine Eesti Energias toimus 2019. aastal. 2023. aastal võttis kontsern tööle umbes 800 inimest. Praegust otsust põhjendab juhtkond sooviga tõsta efektiivsust ja tugevdada ettevõtte positsiooni ebakindlal energiaturul.

Tema sõnul on tööandja püüdlus tõsta efektiivsust mõistetav, kuna olukord energeetikas on jätkuvalt ebamäärane. Kuid tema sõnul on tagajärjed iga koondatava jaoks tõsised. «Koondamine on iga töötaja jaoks katastroof,» ütles ametiühingujuht, lisades, et 300 inimese koondamisel kasvab probleemi ulatus töötajate jaoks sama palju kordi.

Ida-Virumaal on ametiühingujuhi hinnangul inimestel raske leida sarnase palgaga tööd. Eriti haavatavad võivad olla töötajad, kes tasuvad laene või liisinguid. Püsiva sissetuleku kaotus võib tema sõnul tuua kaasa finantsraskusi mitte ainult töötajatele endile, vaid ka kohalikele omavalitsustele, mille eelarved saavad tulu töötavatelt elanikelt.

Varem on meedias toodud arvutusi, mille kohaselt võib Ida-Virumaal koondamine puudutada umbes 330 inimest ja Tallinnas ligikaudu 60 inimest. Ametiühing neid arve veel ei kinnita: täielikku nimekirja pole töötajate esindajatele veel üle antud.

Läbirääkimistel kavatseb ametiühing esmalt saavutada selle, et koondamisi oleks võimalikult vähe. Samal ajal aitavad töötajate esindajad neid, kes siiski koha kaotavad. Nad plaanivad kaasata sellesse töösse Töötukassa ja suunata vahendeid oma sotsiaalabi fondidest.

Ebakindlus on seotud ka plaanidega anda välistöövõtjatele üle mõned ülesanded, mida praegu täidavad tugiüksused. Töötajate esindajad soovivad mõista, kuidas see mõjutab elektrijaamade seadmete remonti ja hooldust ning kas ei teki täiendavaid turvariske.

Energeetikas pööratakse ohutusküsimustele suurt tähelepanu, märkis ta. Tema sõnul on Eesti Energia reeglid kohustuslikud ka töövõtjatele. Seetõttu kavatseb ametiühing eraldi läbi vaadata need koondamisettepanekud, mis võivad puudutada tootmisprotsesside ohutust.

Olukord võib mõjutada ka neid, kes ettevõttesse jäävad. Praegu on selgusetu, kas nad peavad rohkem töötama ja kas see toob kaasa palgatõusu. Tema arvates ei toimu pärast kolleegide lahkumist töötasu tõus automaatselt. Lisaks ei anna praeguse ametikoha säilimine garantiid kaitseks uute koondamiste eest tulevikus.

Näitena tõi ta perioodi pärast eelmist koondamislainet: siis säilitasid töötajad tema sõnul suhtelise stabiilsuse viieks või kümneks aastaks. Hiljem naasis juhtkond taas töötajate arvu optimeerimise teema juurde, mistõttu täielikku kindlust töökohtade pikaajalises säilimises ei ole.

Praegu peab ametiühing peamiseks vahendiks dialoogi Eesti Energia juhtkonnaga. Ametiühingujuht nimetas osapoolte suhteid konstruktiivseteks, kuid tuletas meelde, et tööandjal ja töötajatel on erinevad huvid. Kui kokkuleppele ei jõuta, ei välista ametiühing kollektiivseid aktsioone, kuigi otsuseid konkreetsete protestide või streigi kohta veel ei ole.

Streigi korraldamist koondamiste ajal peab ametiühingujuht vaieldavaks: tema hinnangul võib ettevõte koondamisi vaid edasi lükata. Selgusetuks jääb ka see, kas valitsus sekkub. Kontsern kuulub riigile, kuid võimuesindajate avaldused ei näita tema arvates veel valmisolekut töötajaid aktiivselt toetada.

Hoolimata koondamistest ja ebakindlusest energeetikas, hindab ametiühingujuht Eesti põlevkivitööstuse väljavaateid pigem positiivselt. Ta usub, et valdkond jätkab tööd, kuid selle edasine areng sõltub toodangust. Tema arvates säilib maailmaturul nõudlus põlevkivi töötlemise saaduste, sealhulgas põlevkiviõli järele.

«Olen kindel, et põlevkivitööstus ei sulgu ega kao lähitulevikus,» ütles ta. Ida-Virumaa jaoks on sellel eriline tähendus, kuna energeetika mõjutab elanikkonna tööhõivet ja piirkonna majanduslikku olukorda.

Lähiajal jätkab ametiühing plaanide arutamist kontserni juhtkonnaga. Töötajate esindajad soovivad saavutada muudatusi seal, kus see on võimalik, ja vähendada koondamise tagajärgi neile, keda see puudutab.