Idaturgudelt lääne tarbijani: kuidas Läti kalatööstus ümber kohaneb

Läti kalakonservitootjad on suutnud oma ekspordivood idasuunalt täielikult lääne turgudele ümber suunata. Traditsiooniliste turustusvõimaluste kadumine SRÜ riikides stimuleeris tootmise transformatsiooni, tootevaliku uuendamist ja uute klientide otsimist Lääne-Euroopas. Regiooni suurimate ettevõtete näitel saab selgeks, kuidas toidusektor majanduslike väljakutsetega toime tuli ja suutis tootmismahtusid kasvatada.

Kuvatõmmis: YouTube / DW vene keeles

Riias asuva kalatehase Kaija (eesti keeles „Kajakas“) tsehhis käib töö ööpäevaringselt. Tootmisliinidel töötavad sajad inimesed, valmistades klassikalisi Balti kilusid õlis, vürtsikilu tomatis ning ka uusi kalatooteid. Nagu märgib korrespondent Denis Kišinevski, toodetakse siin aastas üle 100 miljoni pargi, mis teeb ettevõttest oma segmendi suurima kogu Ida-Euroopas.

Läti kaubamärgi Kaija ajalugu ulatub umbes 150 aasta taha: esimese ettevõtte asutasid Riias Taani kaupmehed juba 19. sajandi lõpus. Nõukogude aastatel peeti Läti mereande delikatessiks ja defitsiitseks kaubaks, milleta ei möödunud peaaegu ükski uusaastalaud. Ka tänapäeva Venemaal nautis toodang pikka aega suurt populaarsust, kuid praeguseks on tarned sinna täielikult lõpetatud. Murdepunkt toimus 10 aastat tagasi, kui Moskva kuulutas pärast Krimmi sündmusi EL-i riikidele välja toiduainete embargo.

Ettevõtte kaasomanik Jānis Endele meenutab, kuidas töö käis enne piirangute kehtestamist. Varem oli käive umbes 30 miljonit eurot ehk 30 miljonit purki, millest 65% saadeti itta ja vaid umbes 35% läände. Idasuunalisest mahust langes pool just Venemaa turule. Jānis Endele sõnul on ta 25 tööstuses veedetud aasta jooksul korduvalt näinud, kuidas Venemaa võimude otsuste tõttu sulgus turg sõna otseses mõttes ühe päevaga. Kaubanduskeelde kehtestati 2006. ja 2015. aastal – ametlikult kvaliteediprobleemide tõttu, kuigi Lätis hinnati neid tegevusi poliitilisteks „kilusõdadeks“.

Idaturgude kaotus sundis ettevõtteid otsima uusi väljundeid. Nagu selgitab Jānis Endele, vajas äri operatiivset tuge, kuna partnerite võlad viibisid ja võlgnevused riigi ees kuhjusid. Koostöös ministeeriumidega võeti vastu seadusandlikud otsused, mis võimaldasid ettevõtetel tööd jätkata ja maksta makse vastavalt finantsolukorra stabiliseerumisele. Ümberorientatsiooni tulemusena on viimase viie aasta jooksul tehase tootmismahud ja käive peaaegu kahekordistunud ning töötajate arv ületanud 800 inimest. Kolmandiku personalist moodustavad täna välisspetsialistid, sealhulgas Ukrainast saabunud.

Tehase töötaja Natalja märgib, et töötingimused ja tootevalik on märkimisväärselt paremuse poole muutunud. Lisaks harjumuspärastele konservidele on ettevõte juurutanud erinevate tuunikaala-, lõhesalatite ja muude roogade tootmise, kasvanud on tooraine nomenklatuur ja tõusnud töötasu. Põhiline osa toodangust saadetakse nüüd Lääne-Euroopa riikidesse, eriti sellistele kaubanduskettidele nagu Aldi Saksamaal, aga ka Rootsi ja Taani.

Läti majandusministeeriumi parlamendisekretär Jurģis Miezainis rõhutab, et endiste majandussidemete katkemine oli tõsine hoop, mis nõudis riigilt ja ettevõtjatelt kahekordset pingutust. Sellegipoolest on uute partnerite otsimise ja äri toetamise strateegia end õigustanud: Läti kalakonservid on võtnud kindla positsiooni Berliini, Londoni ja teiste Euroopa pealinnade kauplustes.