Ida-Virumaal jäi 30 investorist järele null: mida lubab Narva-Jõesuu linnapea

Kuurortlinna Narva-Jõesuu parteitu linnapea Maksim Iljin, kes on kohalikku omavalitsust juhtinud üle kümne aasta, kandideerib Riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Intervjuus ajakirjanik Jelena Poverinale rääkis ta oma valiku põhjustest, poliitilisest konkurentsist Ida-Virumaa piirkonnas, keerulisest olukorrast investorite ja turistidega, samuti põlevkivisektori tulevikust ning piiriregiooni infrastruktuuriprojektidest.

Foto: Roman Vikulov / Gazeta.ee

Eesti poliitilises elus toimuvad märgatavad kaadrimuudatused: rida tuntud ja kogenud poliitikuid loobub osalemisest eelseisvatel valimistel. Sotsiaaldemokraadid jäävad ilma sellistest tegijatest nagu Raimond Kaljulaid ja Vladimir Klaus, Reformierakond aga läheb valimistele ilma selliste isikuteta nagu Hanno Pevkur, Kersti Lauri ja kindralid. Maksim Iljin suhtub neisse lahkumistesse rahulikult, märkides, et igal tegeval poliitikul on oma motiivid ja argumendid. Mis puudutab Raimond Kaljulaidi, kes oli varem Keskerakonna Põhja-Tallinna vanem ning töötas hiljem parlamendis ja juhtis komisjoni, siis Narva-Jõesuu linnapea usub, et tal on säilinud kõrge potentsiaal ning otsus tegevus lõpetada või seda muuta on tema isiklik valik. Rääkides Reformierakonna esindajate otsustest, avaldas Maksim Iljin arvamust, et neid võisid mõjutada skandaalid kaitseministeeriumi ja hangete valdkonnas, samuti langevad reitingud, mis muudavad tulevased valimistulemused pragmaatiliselt prognoositavaks ja keeruliseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna siseprotsesside ja uute nägude Ida-Virumaale tuleku taustal kõlavad küsimused võimalikust konkurentsist kandidaatide vahel. Maksim Iljin ei välista erakondadesiseseid erimeelsusi, kuid rõhutab, et tal puudub konkreetne info hüpoteetiliste konfliktide kohta. Praegusel hetkel näitab Sotsiaaldemokraatlik Erakond head üldist reitingut ning peamine ministriportfellide ja Riigikogu komisjonide juhtkohtade jaotus toimub alles pärast valimisi koalitsiooniläbirääkimiste käigus. Vastates küsimusele, kas sotsiaaldemokraadid panustavad parteitutele kandidaatidele, märkis linnapea, et talle isiklikult pole keegi teatanud erilisest „panusest“ just tema isikule, kuid ta andis nõusoleku kandideerida ja kavatseb koos nimekirjaga püüda positiivset tulemust.

Analüüsides Ida-Virumaa elanike poliitilisi eelistusi, kus traditsiooniliselt on olnud tugevad positsioonid Keskerakonnal, juhib Maksim Iljin tähelepanu sotside reitingu tõusule. Piirkonna valimisnimekirja koostamise peamiseks põhimõtteks on tema jaoks nn „poliitiliste suvitajate“ puudumine – tuntud tegelased, kes tulevad regiooni üksnes häälte kogumiseks ja kaduvad kohe pärast valimisi 3,5 aastaks. Linnapea nimetas väljastpoolt tulevate kandidaatide puudumist oma põhitingimuseks, mida ta kaitses ka neli aastat tagasi koostöös erakonnaga Eesti 200. Tema sõnul peab Ida-Virumaa nimekiri koosnema eranditult kohalikest elanikest või inimestest, kes on otseselt piirkonnaga seotud. Vastates küsimusele, kas temast saab sotsiaaldemokraatide peamine „vedur“ piirkonnas Katri Raiki asemel, täpsustas linnapea, et valimisnimekirja lõplik kohtade jaotus pole veel lõppenud, kuid selline stsenaarium on üks võimalikest.

Selgitades oma poliitilist teekonda – kandideerimine sotsiaaldemokraatidega 2019. aastal, seejärel koostöö erakonnaga Eesti 200 2023. aastal ja naasmine sotside juurde –, rõhutas Maksim Iljin, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on talle alati olnud ideoloogiliselt lähedane. 2023. aastal ei õnnestunud tal sotsidega teatud positsioonides kokku leppida, samas kui Eesti 200 pakkus konkreetset programmi ja visiooni. Kuid Eesti 200 hilisem käitumine valitsuskoalitsioonis läks linnapea hinnangul nende valimiseelsete lubadustega drastiliselt lahku. Deklareeritud poliitika kaitsmise asemel näitas erakond üles vaikivat nõusolekut Reformierakonna kursiga, mis viis reitingute languseni, mida Maksim Iljin peab täielikult teenituks.

Jäädes peaaegu kümneks aastaks Narva-Jõesuu parteituks linnapeaks, positsioneerib Maksim Iljin end kohaliku munitsipaalpoliitikuna. Ta on veendunud, et ametlik erakondlik kuuluvus nõuab tohutut igapäevast tööd parteilisel tasandil. Erakonda astumisel pelgalt pileti olemasolu pärast ei näe ta mõtet. Samas möönab ta, et Riigikokku valituks osutumise ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis töötamise korral oleks erakonda astumine loogiline samm, kuid praegu selleks tungivat vajadust ei ole.

Võttes kokku kümneaastast tööd linnapea ametikohal, tõi Maksim Iljin esile peamised edud ja ebaõnnestumised. Peamiseks saavutuseks peab ta stabiilsuse säilitamist ja linna arengut vaatamata välistele šokkidele. Nende aastate jooksul on piirkond silmitsi seisnud 2018. aasta Euroopa „roheleppe“ tagajärgedega, põlevkivisektori koomale tõmbamisega, koroonapandeemiaga ja täiemahulise sõja algusega Ukrainas. 2018. aastal jäi omavalitsuse eelarvest põlevkivi kaevandamise järsu vähenemise tõttu aasta lõpuks puudu ligikaudu 1 miljon eurot. Sellest hoolimata õnnestus Narva-Jõesuul ellu viia olulised infrastruktuuriobjektid, eelkõige lõpetada aastaid kestnud muuli ehitusprojekt. Peamiseks ebaõnnestumiseks, mis puudutab kogu Ida-Virumaa piirkonda, nimetas linnapea plaanide nurjumist Õiglase ülemineku fondi raames. Enne 24. veebruari 2022 väljendas soovi piirkonda investeerida üle 30 suurinvestori. Pärast sõjategevuse algust langes nende arv nullini, mis nullis esialgsed arvutused uute töökohtade loomise kohta põlevkivitööstuses kaotatute asemele.

Üheks teravamaks süsteemseks probleemiks kogu Eesti jaoks peab linnapea bürokraatlikke viivitusi ettevõtlusele suunatud detailplaneeringute koostamisel. Näitena tõi ta 2010. aasta, mil Narva esimese tööstuspargi detailplaneering (kuhu hiljem ehitati Aquaphori tehas) võttis aega 10 kuud, samas kui Jõhvi tööstuspargi planeerimine on veninud juba 6 aasta pikkuseks. Kaasaegsetes tingimustes ei ole investorid valmis ootama 3–5 aastat ainuüksi dokumentide vormistamist ning ilma seadusandluse radikaalse lihtsustamiseta jätkab riigi majandus kapitali kaotamist.

Rääkides oma võimalikust tööst parlamendis, teatas Maksim Iljin, et kavatseb taotleda investeeringute suurendamist ja mitmekesistamist Ida-Virumaal. Tänu tema varasemale koostööle erakonnaga Eesti 200 õnnestus kinnitada programm, mille kohaselt suunatakse maavarade (põlevkivi) kasutus tasudest laekuvad vahendid juba kolm aastat piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide moderniseerimiseks. Riigikogus plaanib ta neid toetusmeetmeid laiendada. Seejuures märkis linnapea avameelselt, et parlamendi minekul on mõtet vaid tingimusel, et töötatakse valitsuskoalitsiooni koosseisus: opositsioonis istuda ja pealt vaadata, kuidas kõik algatused tagasi lükatakse, ei ole ta valmis. Riigikokku siirdumise korral langetatakse otsus tema järeltulija kohta Narva-Jõesuu linnapea kohal valimistulemuste ja partei positsioneerimise põhjal.

Sõjategevus ja piiriintsidendid, sealhulgas droonirünnakud Venemaa Ust-Luga sadamale ja piiri lähedal asuvale tehasele „Avisma“, on avaldanud otsest negatiivset mõju kuurordi turvalisusele ja majandusele. Vestlustes väljendavad linnaelanikud üha sagedamini muret igapäevase turvalisuse pärast. Intsidendid andsid tugeva hoobi turismile: kui enne pandeemiat ja sõda moodustasid kolmandiku Narva-Jõesuu külalistest Venemaa turistid, siis nüüd neid ei ole. Pärast teateid droonidest tühistasid Soome turismigrupid massiliselt broneeringuid Ida-Virumaa hotellides ja spaakeskustes. Praegu on umbes 90% kohaliku spatööstuse klientidest Eesti siseturistid. Kahjude korvamiseks on linn ja kohalik turismiklaster aktiviseerinud turundust, orienteerudes Läti ja Soome turgudele ning arendades ühisprojekte naaberomavalitsuste — Narva ja Jõhviga.

Linna finantsseis on tihedalt seotud eurofondidega, mis moodustavad umbes veerandi Narva-Jõesuu eelarvest. Maksim Iljin hindab perioodi kuni 2034. aastani optimistlikult, märkides, et Euroopa rahastuse mahud säilivad, kuigi kohaliku eelarve omafinantseeringu määr võib tõusta 15–30 protsendilt 50 protsendini. See nõuab linnalt oma likviidsuse ranget hindamist. Järgmise 2–3 aasta jooksul plaanib linn ellu viia uue koolihoone ja spordikompleksi ehitamise ning ajaloolise kuursaali (Kursaal) taastamise projektid.

Kommenteerides põlevkivisektori tulevikku, väljendas linnapea veendumust, et põlevkivi töötlemine ja põlevkiviõli tootmine säilivad piirkonnas vähemalt järgmised 10–15 aastat. Hoolimata Narva karjääri sulgemisest (avakaevandamise ebaefektiivsuse tõttu võrreldes toorme tarnimisega Estonia kaevandusest), pannakse peamised lootused Eesti Energia uue õlitehase Enefit 280 käivitamisele, mis peaks saavutama täisvõimsuse järgmise aasta esimeses pooles. See tagab stabiilsed maksulaekumised Narva-Jõesuu eelarvesse. Maksim Iljin rõhutas, et omavalitsuse territooriumil asuvates põlevkivi- ja energeetikakompleksi ettevõtetes töötab üle 3000 inimese, kuigi Narva-Jõesuu elanike osakaal nende hulgas on alla 1%. Sellegipoolest teevad piirkonna infrastruktuur, elektrivõrgud ja raudteed selle valmiks tööstussektori transformatsiooniks — näiteks üleminekuks keemiatööstusele või uute tootmiste avamiseks, nagu Sillamäel ehitatav magnetitehas.

Narva-Jõesuu pikaajaliseks arenguks peab linnapea vajalikuks uute püsielanike ligimeelitamist elamufondi ehitamise ja linnakeskkonna arendamise kaudu. Lisaks pooldab Maksim Iljin kohalikele omavalitsustele suurema finantsautonoomia andmist, sealhulgas õigust kehtestada kohalikke makse. Eelkõige on ta pikaajaline turismimaksu pooldaja summas 1–2 eurot öö kohta toa eest. Tema arvutuste kohaselt ei peleta paarieurone tasu inimese kohta üldise hinnatõusu taustal turiste eemale, kuid kogutud vahendid võimaldaksid oluliselt ja läbipaistvalt parandada linna infrastruktuuri.