Eestis on 780 nimistu kohta 900 perearsti, kuid patsiendid ootavad vastuvõttu kuid

Praegu on umbes 110 700 riigi elanikku kirjas perearstide juures, kes ei tegele nendega püsivalt, samas kui neli aastat tagasi oli selliseid patsiente ligikaudu 72 500. Riigikontroll seostab olukorda korraga mitme raskusega: arstiabi järele on suurem nõudlus, spetsialiste napib ning reformiplaanid ei vasta alati olemasolevatele ressurssidele.

Perearsti vastuvõtt. Ilja Võdrevitši foto.

Arstide vanuseline struktuur viitab olukorra edasise halvenemise riskile. Rohkem kui 50% spetsialistidest, kellel on oma nimistud, on juba ületanud 60 aasta piiri. Lähiaastatel läheb pensionile oluliselt rohkem spetsialiste, kui residentuur ette valmistab.

Sel aastal võeti peremeditsiini õppesse vastu 46 inimest – see on seni kõrgeim näitaja. Tee residentuuri algusest kvalifikatsiooni saamiseni kestab aga neli aastat. Sotsiaalminister ja perearst Karmen Joller (Reformierakond) leiab, et praegune puudus on suuresti seotud varasemate aastate otsustega: arstide koolitamist ei laiendatud toona piisavalt kiiresti.

Eesti Arstide Liidu juht Katrin Rehemaa osutab veel ühele põhjusele. Pärast residentuuri ei võta osa lõpetajatest endale oma nimistut, vaid suundub erameditsiini. Seal saab patsiente vastu võtta ilma vastutust kandmata püsiva inimeste ringi eest.

Et rohkem noori spetsialiste valiks töö oma nimistuga, peab süsteem muutma selle variandi atraktiivsemaks, leiab Rehemaa. Ta usub samuti, et 1990. aastate alguses kujundatud peremeditsiini mudel vajab ülevaatamist. Tema hinnangul võiksid osa ülesandeid täita õed, assistendid ja teised töötajad, jättes arstidele rohkem aega patsientide jaoks.

Minister ei toeta mastaapse ümberkorraldamise ideed. Praegust mudelit peab ta kõige sobivamaks ja pooldab selle järk-järgulist parandamist. Võimalike sammudena nimetab minister tasu suurendamist keeruliste patsientidega tegelevatele perearstidele, samuti digilahenduste rakendamist. Novembris algas tehisintellekti projekt: see aitab kiiremini vormistada meditsiinilist dokumentatsiooni. Plaani kohaselt peaks see vähendama bürokraatlikku koormust ja vabastama aega tööks patsientidega.

Eesti Perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak näeb probleemi eelkõige mitte spetsialistide arvus, vaid selles, kus nad täpselt töötavad. Tema andmetel on perearsti kvalifikatsioon umbes 900 inimesel, samas kui patsiendinimistuid on riigis ligikaudu 780. Arste tuleks Sadraku arvates ergutada valima piirkondi, kus puudus on teravam.

Selliste piirkondade jaoks pakub ta välja riskipiirkondade ja kriisiregioonide eelnõu kasutamist. Kui see vastu võetakse, saaksid seal ajutiselt kehtida paindlikumad reeglid: näiteks ei võtaks arst patsiente vastu kohapeal kogu töönädala vältel, vaid nõustaks osa ajast distantsilt. Sadrak peab vajalikuks luua ka kaitsemehhanism arstidele, kes on kogenud patsientide poolset psühholoogilist või füüsilist vägivalda. Tema sõnul on just selliste juhtumite tõttu mõned perearstid oma nimistutest loobunud.

Koormuse kasvust räägivad ka eriarstiabi näitajad. 2025. aastal olid Tervisekassa kulutused sellele umbes 70% suuremad kui 2019. aastal enne pandeemiat. Samal ajal vähenes ambulatoorsete vastuvõttude arv 8%. 2026. aasta märtsis tähendasid enam kui 10 500 broneeringut eriarstide juurde üle kahekuulist ooteaega.

Esmatasandi probleemid peegelduvad ka erakorralise meditsiini osakondade töös. 2025. aastal pöörduti sinna üle 452 000 korra; 58% pöördumistest kuulus triaaži rohelisse kategooriasse. Riigikontrolli hinnangul saaks kättesaadava arstiabi korral osa sellistest tervisemuredest lahendada väljaspool EMO-t.

Eraldi vaidlus puudutab kohalike omavalitsuste osalust. Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid leiab, et omavalitsused ei ole seni piisavalt kaasatud esmatasandi abi korraldamisse, kuigi just regioonides on kaadriprobleem eriti selgelt näha. Minister vaidleb vastu: tema sõnul on omavalitsused riigile partnerid ning peremeditsiin toimib paremini seal, kus arstidele tagatakse sobivad ruumid ja muud tingimused.

Riigikontroll paneb Sotsiaalministeeriumile ette viia reformide prioriteedid vastavusse sellega, mida riik suudab reaalselt tagada finantsilisest, personalialasest ja tehnilisest vaatepunktist. Ainuüksi tudengite ja residentuurikohtade arvu suurendamisest ametkonna hinnangul ei piisa. Tuleb hoida ka juba töötavaid meedikuid ja kasutada täielikumalt nende professionaalseid oskusi.