Narva kooliõpilaste sõidud Peetrikesega tekitasid küsimusi ekskursioonide reeglite ja sisu kohta

Kolme Narva kooli õpilased sõitsid õppetöö ajal ekskursioonirongiga Peetrike, kusjuures piletite eest tasusid lapsevanemad. Nüüd on arutelu all mitte ainult viieeurone kulu, vaid ka osalemise vabatahtlikkus, sõitude seos õppekavaga, giidi kvalifikatsioon ja rongiperemehe ametikoha võimalik mõju.

Illustratiivne foto: ERR.ee

Ekskursioone korraldati Kesklinna, Kreenholmi ja Pähklimäe koolide õpilastele. Linna kultuuriosakonna teatel toimus suurem osa sõitudest tundide ajal, kuid mõned üritused organiseeriti pärast õppetööd. Narva 6. kool, Paju kool ja Keelelütseum teatasid, et nemad ei ole Peetrikese teenuseid kasutanud.

Koolidele pakkus seda teenust ettevõte, mis on seotud ettevõtja ja Narva linnavolikogu esimehe Urbo Vaarmanniga. Avalikkuse tähelepanu pälvis lugu seetõttu, et sõitude eest tasusid lapsevanemad.

Haridus- ja Teadusministeerium selgitas, et seadus ei keela koolidel kutsuda õppe- või lisategevusteks väliseid korraldajaid. Sellised tegevused on lubatud, kui need on seotud hariduslike eesmärkidega, sobivad lastele vanuseliselt ning nende rahastamine ja läbiviimine on nõuetekohaselt korraldatud.

Alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann märkis, et otsus välisteenuse kaasamiseks koolipäeva tehakse õppeasutuse siseselt. Administratsioon peab olema üritusest teadlik ja selle kooskõlastama.

Tasulistesse meelelahutusüritustesse õppepäeva vältel tuleks suhtuda erilise ettevaatusega. Lapsel peab olema võimalus sõidust ilma igasuguste tagajärgedeta loobuda ning osalemine ei tohi mõjutada ligipääsu kohustuslikule õppetööle. Neile, kes ekskursioonile ei läinud, on kool kohustatud pakkuma sisukat õppealternatiivi ilma perepoolsete kulutusteta.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei luba nõuda vanematelt tasu õppekavasse kuuluva õppetegevuse eest. Seetõttu tuleb Peetrikese juhtumi puhul kindlaks teha, kas sõidud kuulusid õppeprotsessi ja kas vanemate otsus oli tõepoolest vaba.

Konkreetse olukorra hindamiseks vajab ministeerium andmeid selle kohta, kes üritust pakkus, kuidas see õppeasutusega kooskõlastati, kas lastel oli võimalik osalemisest loobuda ja millega tegelesid kooli jäänud õpilased.

Urbo Vaarmann leiab, et pere majanduslik olukord ei tohiks jätta last ilma võimalusest külastada hariduslikke ja kultuuriüritusi. Ta osutas, et vajadusel võivad selliste sõitude rahalist toetust pakkuda kohalikud omavalitsused. Samal ajal seisis Vaarmann kõigi ettevõtjate võrdse kohtlemise eest, kes koolidele oma teenuseid pakuvad.

Tema hinnangul peaksid avalikud huvid ja ettevõtlus olema lahus. Seejuures ei selgitanud Vaarmann, miks pakuti talle kuuluva rongiga sõite koolidele tasulisena ja kuidas tagati neis osalemine lastele peredest, kes ei saanud nende eest tasuda.

Narva linnavolikogu opositsioonifraktsiooni esimees Katri Raik leiab, et lugu näib eriti kahemõtteline, arvestades Vaarmanni ametikohta. Tema hinnangul peab poliitik ja linnavõimus kõrget ametit pidav isik olema eriti ettevaatlik, et tema äriline tegevus ei tekitaks küsimusi.

Raik märkis, et ühed vanemad saavad endale lubada viie euro maksmist, teised aga mitte. Samuti avaldas ta arvamust, et pärast kaadrimuudatusi ja vallandamisi linnasüsteemis võib koolidirektoritel olla raske lükata tagasi suure mõjuvõimuga isiku pakkumist.

Raikil tekkisid ka turvalisusega seotud küsimused. Ta soovis teada, kas rongil olid märgid, mis viitasid sellele, et sees on lapsed, ja kas õpilasi saatsid täiskasvanud. Lisaks tuleks tema hinnangul välja selgitada, kes ekskursiooni läbi viis, milline ettevalmistus oli giidil ja kas programm vastas õppekava nõuetele.

Narva elanik Monika oletas, et selles loos võidi kasutada administratiivset ressurssi pereettevõtte huvides. Teda huvitas ka ekskursiooni ajalooline osa: olemasoleva info kohaselt esines giid Peeter I armee vormis. Vestluspartner küsis, miks giid ei esinenud näiteks Rootsi aja kostüümis.

Monika võrdles Peetrikest ka laevaga Caroline, mida seostatakse Katri Raikiga, ning oletas, et sarnastel turismiprojektidel võib olla poliitiline komponent. Seejuures mainis ta Raiki doktorikraadi, märkides, et too võib läbi viia ajaloolisi ekskursioone.

Rongilugu viis ka aruteluni selle üle, kas Narva koolidel on sellistele sõitudele tasuta asendusi. Koolide ja kultuuriasutuste esindajad andsid teada toimivatest mehhanismidest, mis võimaldavad korraldada lastele tasuta üritusi või hüvitada osaliselt nende maksumust.

Narva Muuseumi direktor Marija Smorževskih-Smirnova tuletas meelde programmi „Kultuuriranits“. See on Eestis toiminud juba mitu aastat ja võimaldab koolidel saada kompensatsiooni kultuuriürituste külastamise eest. Loetellu kuuluvad erinevad kultuurilise ja haridusliku vaba aja veetmise variandid.

Muuseumidirektori sõnul kasutavad seda võimalust koolid üle kogu Eesti. Samas puuduvad andmed selle kohta, kui sageli pöörduvad programmi poole just Narva õpetajad.

Lisaks suunas Kultuuriministeerium sel aastal allasutustele vahendeid koolidele mõeldud tasuta programmide jaoks. Tingimuseks oli selliste tundide vastavus õppekavale. Narva muuseum pakub aasta lõpuni 7.–9. klasside õpilastele kahte programmi – „Piiril“ ja „Kuidas linnad kaovad“; neile oli veel vabu kohti.