Eestis elavad mehed sagedamini koos vanematega kui naised

Eesti 18–39-aastaste elanike seas elab vanematekodus 17% meestest ja 10% naistest. Mida kõrgem on sissetulek, seda harvemini elavad noored koos vanematega, ning keskmiselt kolitakse Eestis vanematekodus välja varem kui Euroopa Liidus.

Illustratiivne foto: Pixabay

Sellised on Luminori poolt ettevõttelt Norstat tellitud küsitluse tulemused. Lõhe sama vanuserühma meeste ja naiste vahel on märgatav: vanematega elab peaaegu iga kuues mees ja umbes iga kümnes naine.

Ka vanus muudab pilti. 18–29-aastaste osalejate seas ei ole vanematekodu hüljanud umbes 20% vastanutest. Järgmises vanuserühmas, 30–39-aastaste seas, on selliseid inimesi juba umbes 10%. Seejuures üürib elamispinda 23% kõigist 18–39-aastastest vastanutest.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas märkis, et 30. eluaastates inimesed elavad märgatavalt harvemini koos vanematega kui need, kes on 20. eluaastates. Pangandusandmed viitavad tema sõnul sellele, et oma korter või maja ostetakse kõige sagedamini kahekümnendate eluaastate teises pooles.

Ka õppimiskoht võib määrata väljakolimise hetke. Kõrgkoolis õppimine kodulinnas võib aidata perel eluasemekuludelt kokku hoida. Kui aga õppeasutus asub teises linnas, võib noorel tekkida vajadus välja kolida.

Näitajad sõltuvad ka teenistusest. Kategoorias, kus netosissetulek on 1001–1250 eurot kuus, elab koos vanematega 19% vastanutest. Nende seas, kes saavad üle 2001 euro, on see osakaal vaid 3%.

Kikas ei pea hilisemat vanematekodus välja kolimist tingimata negatiivseks. Inimesele, kes kavatseb lähiaastatel eluaseme soetada, võib see aidata koguda raha sissemakseks.

Tema sõnul tasub perel sellises olukorras eelnevalt kokku leppida, millise osa kodustest kuludest noor inimene enda kanda võtab ja kui palju raha ta suudab kõrvale panna. Mõne inimese jaoks võib see olla finantsiliselt kasulikum kui kiire kolimine üürikorterisse.

Eurostati 2025. aasta statistika kohaselt kolivad Eesti elanikud vanemate juurest ära keskmiselt 22,7-aastaselt. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 26,3 aastat, mis tähendab, et Eesti elanikud kolivad vanemate juurest ära umbes kolm ja pool aastat varem.

Soomes kolivad noored vanemate juurest ära keskmiselt 21,3-aastaselt – see on märgitud riikide seas kõige varasem vanus. Horvaatias ulatub keskmine väljakolimise vanus 31,5 aastani. Kreekas ja Slovakkias on see 30,9 aastat.

Kikas lisas, et koos vanematega elamine pärast 20. eluaastat ei viita iseenesest iseseisvuse hilisele algusele: keskmiselt lahkuvad Eesti elanikud vanematekodus varem kui Euroopa Liidu elanikud tervikuna.

Luminori tellitud Norstati küsitlus toimus 2026. aasta augustis ja hõlmas kolme Balti riiki. Kokku osales selles 3006 inimest: 1005 Eesti, 1001 Läti ja 1000 Leedu elanikku. Eestis vastas küsimusele vanematega koos elamise kohta 465 inimest vanuses 18–39 aastat.