Eesti keelas Vene teravilja transiidi, Läti aga laseb läbi 300 000 tonni

Balti riigid jätkavad tasakaalu otsimist majandushuvide ja riikliku julgeoleku küsimuste vahel piirkonnas jätkuva sõjalise konflikti tingimustes. Samal ajal kui Vene teravilja transiidimahud läbi Läti näitavad kahekordset kasvu, kehtestab Eesti täieliku keelu põllumajandustoodete veole Venemaalt ja Valgevenest. Ühtlasi toimuvad Riias NATO ulatuslikud õppused hübriidohtude tõrjumiseks tehisintellekti abil, Eestis aga puhkevad teravad diskussioonid diislikütuse järsu kallinemise ja valitsuse keeldumise tõttu aktsiise langetada.

Illustratiivne foto: Nastojaštšeje Vremja. Dok

Septembris kasvas Vene teravilja transiit läbi Läti võrreldes eelmise aasta näitajatega peaaegu kaks korda, näitavad ametlikud andmed. Valdkonna esindajad nimetavad peamiseks põhjuseks Ukraina rünnakuid Venemaa sadamataristule. Need sunnivad Venemaad suunama kaubavoogusid Mustalt ja Aasovi merelt Läänemerele. Võrdluseks: veel eelmisel ekspordihooajal langes Musta ja Aasovi mere sadamatele 90% Venemaa teravilja saadetistest, nüüd aga on peamiseks sõlmpunktiks saanud Läänemeri.

Läti, samuti naaberriikide Leedu ja Eesti võimud väljendavad rahulolematust suurenenud kaubavoo üle riigist, mida Balti valitsused peavad agressoriks ja millega järjepidevalt majandussuhteid katkestavad. Seejuures ei ole Euroopa Liidu tasandil Vene teravilja transiit läbi Euroopa riikide, näiteks Aafrikasse, keelatud.

Nagu selgitab Läti tolliameti juht Raimonds Zukuls, kehtib Lätis Vene teravilja impordikeeld: seda ei tohi lubada vabasse ringlusse, tasuda selle pealt makse ega anda edasi kohalikele tarbijatele. Kuid kogu Euroopa Liidu tasandil ei lange teravili kui selline sanktsioonide alla, kuna toidukaubad jäetakse traditsiooniliselt sanktsiooninimekirjadest välja eesmärgiga vältida näljahäda tekkimist teistes maailma riikides.

Balti riikide seas on kõige radikaalsemalt toiminud Eesti, kus alates 1. oktoobrist on kehtestatud täielik transiidikeeld Vene ja Valgevene teraviljale läbi oma territooriumi. Eesti ei paku Venemaale uut marsruuti, teatas Eesti välisminister. Leedu ja Läti pole aga sellist sammu veel astunud. Vastates küsimusele sellise otsuse põhjuste kohta, märkis Läti peaminister Andris Kulbergs, et Eestil ei olnud keelu kehtestamise hetkel sõlmitud teravilja transiidilepinguid. Lätil on aga sõlmitud lepingud 300 000 tonnile ning kohustustest loobumine ähvardab miljonite eurode suuruste kohtuvaidlustega, millega sarnasega Leedu juba silmitsi seisab.

Andris Kulbergs rõhutas, et ei soovi sattuda olukorda, kus kohtukulude katmiseks tuleb kasutada maksudest kogutud eelarvevahendeid. Lisaks puudutaks transiidi peatamine Läti suurte strateegiliste partnerite — USA, Šveitsi, Jaapani ja teiste seda teravilja ostvate riikide huve, mis riskib rikkuda suhteid toetavate riikidega.

Sellegipoolest püüab Läti piirata Venemaa tarneid teiste meetoditega. Valitsuses tehti ettepanek tõsta Vene kaupade transiiditariifi 300% võrra. Valdkonna esindajad hindavad seda algatust siiski skeptiliselt. Nagu teatas Rolands Feldmanis põllumajandusühistute liidust, on Venemaa valmis maksma mis tahes hinda madalate tootmiskulude ja tohutu finantsdefitsiidi tõttu. Tariifi tõstmine 300% võrra peataks pigem Läti põllumehed, kuid ei mõjutaks Vene eksportijaid.

Paralleelselt on Lätis tugevdatud kontrolli läbivate kaupade kvaliteedi üle. Kuna EL-is on keelatud toodete import Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladelt, tegi Läti parlament toidu- ja veterinaarametile ülesandeks saata teraviljaproovid laboratoorsesse analüüsi. PVD piirikontrolli osakonna juhataja Iveta Šice-Trēde selgitas, et proovides kontrollitakse keemilist koostist, mikroelemente ja isotoope. Kuid piirkonna mullanäitajate sarnasuse tõttu nõuab täpse päritolu määramine pikki ja keerukaid uuringuid, mille tulemusi oodatakse lähinädalatel.

Majandussidemete täieliku katkestamise küsimus tekitab vaidlusi ka Läti sisepoliitikas. Fondi „Ettevõtjad rahu nimel“ kaasasutaja Jānis Taukačsi sõnul on transiidist loobumine väärtuste, mitte rahaliste väljamaksete küsimus, millest annavad tunnistust 17 miljonit eurot, mille ettevõtjad on annetanud Ukraina abistamiseks. Samas nimetab ta positiivseks sammuks Venemaaga tööd jätkavate ettevõtete nimekirjade avaldamist, mis annab avalikkusele võimaluse hinnata nende äriotsuseid.

Majandusvaidluste taustal jätkavad kolme Balti riigi võimud ühtse lahenduse taotlemist kogu Euroopa Liidu tasandil. Leedu, Läti ja Eesti valitsusjuhtide Brüsselisse saadetud ühispöördumises rõhutatakse, et Euroopa taristu ei tohi aidata Venemaal sõda rahastada.

Samal ajal kaubandusküsimuste lahendamisega pööratakse Riias erilist tähelepanu hübriidohtudele. NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuses toimusid esimesed omalaadsed õppused SYNESIS 2026. Neist võtsid osa tsiviil- ja sõjaväemeeskonnad 13 riigist, sealhulgas Ukrainast, ning üritust külastas Läti president Edgars Rinkēvičs.

Õppuse peamiseks uuenduseks oli tehisintellekti kasutamine ühiskonna käitumise simuleerimiseks kriisiolukorras. NATO StratComi eksperdi Guna Šnore ja peateaduri Gundars Bergmanis-Koratsi sõnul võimaldab tehisintellekt modelleerida digitaalsete profiilide, mälu ja emotsionaalsete reaktsioonidega virtuaalsete kodanike reageerimist valitsuse tegevusele, küberünnakutele ja desinformatsioonile. See aitab välja töötada tõhusaid kommunikatsioonistrateegiaid elanikkonna usalduse säilitamiseks reaalsetes kriisiolukordades.

Samal ajal on Eestis teravaks probleemiks muutunud mootorikütuse järsk kallinemine. Septembri keskel ületas diislikütuse hind Eesti tanklates 2 eurot ja 20 senti liitri kohta. Kütuseimpordi ettevõtte juhatuse liige Anton Šafrostin märkis, et turg on „nõudluse hävitamise“ äärel, kus eraomanikud ja transpordiettevõtted hakkavad tarbimist järsult vähendama.

Riigikogu liige Anti Allas kutsus valitsust üles langetama kütuseaktsiisi, et toetada elanikke ja ettevõtlust ning hoida ära ostjate lahkumine naaberriikide tanklatesse. Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõmets teatas aga, et riigil ei ole tohutu eelarvepuudujäägi tõttu võimalik aktsiise langetada. Määra langetamine EL-i miinimumtasemele tooks kaasa kuni kolmandiku kõigi aktsiisitulude kaotuse.

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi esines terava kriitikaga maksukärbete üleskutsete aadressil, teatades sotsiaalmeedias, et on „moraalselt mannetu maksta kõhklemata despootiatele, naftatöötlejatele ja vahendajatele, aga mitte oma riigile“. Finantsanalüütik Ron Luvištšuk selgitas, et praegune hinnatõus on tingitud rünnakutest Venemaa naftatöötlemistehastele ja tarnete vähenemisest Pärsia lahest. Edasine dünaamika sõltub maailmaturu konjunktuurist ja sellest, kui kaua püsivad nafta hinnad kõrgel tasemel 75–80 dollarit barreli kohta. Seni eelistavad Eesti võimud võtta ootava seisukoha, jälgides aktsiisilangetuse tagajärgi naaberriigis Lätis.