Riik kaotab raha: üle 90% väljastpoolt EL-i saabuvatest pakkidest deklareeritakse mujal kui Eestis

Üle 90% kaupadest, mida Eesti elanikud tellivad väljastpoolt Euroopa Liitu, liiguvad läbi teiste riikide ladude ja deklareeritakse seal, kirjutab autor Tõnu Väät. Ta leiab, et Eesti peab loobuma ettevõtlusele seatud lisanõuetest, et meelitada siia logistikakeskusi.

Illustratiivne foto: AI

Alates novembrist lisandus pakkidele kolm eurot tollimaksu iga kaubakategooria kohta ja kaks eurot käitlustasu. Kuid uued maksed tõid esile tõsisema probleemi: kui tellimus jõuab esmalt mõnda teise riiki, ei saa Eesti tollitulu.

Tollimaksust jääb 25% riigile, kus pakk deklareeriti, ning 75% saab Euroopa Liit. Seetõttu ei saa Eesti Poolas vormistatud pakkidelt midagi.

Eelmisel aastal ostsid Eesti elanikud e-poodidest kaupu 5,8 miljardi euro eest. Väljastpoolt EL-i tehtud ostud moodustasid 35% ehk ligi 2 miljardit eurot. Täpne laekumata jäänud maksude summa pole veel teada, kuid raha liigub riigist mööda.

Geograafia selgitab olukorda vaid osaliselt: Eesti asub Euroopa äärel ja on väike turg. Autori sõnul valivad Aasia ettevõtted laod Poolas, Saksamaal ja Leedus ka seetõttu, et seal on äritegevus lihtsam ja odavam. Mõnes neist riikidest rakendatakse EL-i reegleid miinimumnõuete tasemel, lisamata omapoolseid piiranguid. Käibemaksumäärad ja muud kaubandusmaksud on seal madalamad kui Eestis ning investoreid kutsutakse avatult äri tegema.

Eesti seevastu täiendab Euroopa reegleid oma nõuetega ja maksustab kaubandust kõrgemalt kui naaberriigid. Seetõttu on riik autori hinnangul investoritele transiidiplatvormina vähem atraktiivne.

Näitena toob autor Hiina kiirmoeettevõtte Shein. Hiljuti teatas see logistikakeskuse laiendamisest Poolas, kus plaani kohaselt hakkab töötama üle 10 000 inimese. Ettevõte põhjendas Euroopa laovõrgu arendamist sooviga kiirendada tarnet: tänu Poola infrastruktuurile jõuavad kaubad mõnel turul ostjani 48 tunniga.

Autori hinnangul võiks isegi väike osa sellistest investeeringutest anda Eestile tuhandeid töökohti, uusi hooneid ja seadmeid ning samuti makse. Need laekumised ületaksid tema arvates mitmekordselt kaotatud tollitulu: tegemist on sadade miljonite eurodega.

Autor kirjutab, et Euroopa nõuded tuleb üle võtta ilma omapoolsete täiendusteta. Samuti kutsub ta üles investoreid aktiivsemalt kaasama, et järgmine logistikakeskus rajataks Eestisse.