Narvas vaieldi meditsiini, e-valimiste ja 2029. aastaks valmiva uue gümnaasiumi üle

Narvas toimus Keskerakonna esindajate kohtumine kohalike elanikega agitatsioonitelgi juures. Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom ja kohalik poliitik Aleksei Jevgrafov arutasid laia teemaderingi — alates kodustest toiduretseptidest kuni tervishoiusüsteemi kriisini, eelseisvate koondamisteni Eesti Energias, Soldino gümnaasiumi tulevase ehituseni ja Eesti valimissüsteemi eripäradeni.

Illustratiivne foto: SAM PO SEBE

Kohtumine Keskerakonna agitatsioonitelgi juures algas mitteametliku vestlusega olmest. Jana Toom jagas kulinaarseid tähelepanekuid, rääkides oma nädalavahetuse „vanaema režiimist“: ta tegeleb aktiivselt moosi keetmise, hapukapsa tegemise ja või sulatamisega. Tema sõnul on koduse moosi jaoks ideaalne formaat väikesed 50- ja 100-grammised purgid, et avatud toode ei jääks seisma, vaid söödaks kohe pannkookidega ära. Kodused tegemised asendusid aga kiiresti teravate sotsiaalsete teemade aruteluga.

Üheks vestluse võtmeteemaks kujunesid Eesti meditsiini teravad probleemid. Jana Toom märkis, et kuigi tervishoiuküsimused ei kuulu tema vahetusse spetsialiseerumisse, tekitab valdkonnas toimuv ärevust. Peamiseks probleemiks peab ta kriitilist kaadripuudust ja tohutuid järjekordi eriarstide juurde. Ida-Virumaal süvendab olukorda see, et siia sõitvad onkoloogid puutuvad harvade visiitide tõttu kokku kaugele arenenud haigusjuhtudega. Saadik tõi näiteks riikliku sõeluuringute süsteemi: Eestis on monitooring suurepäraselt korraldatud, saadetakse tasuta kutseid uuringutele (Jana Toom ise sai aasta jooksul kolm sellist kutset), kuid inimesed ignoreerivad neid sageli. Süsteemse lahendusena kaadripuudusele pakub poliitik välja kohustust riigi kulul meditsiinihariduse saanud lõpetajatele töötada Eestis vähemalt 3 aastat. Tema arvates ei riku see tööjõu vaba liikumise põhimõtet, sarnaselt Sisekaitseakadeemia lõpetajate kohustustele.

Teine oluline küsimuste plokk puudutas e-hääletamist ja algatusi telefonihääletuse juurutamiseks. Jana Toom suhtub distantsilt toimuvatesse häälte lugemise meetoditesse kriitiliselt, rõhutades, et erinevalt tavalisest valimisjaoskonnast, kus vaatlejad kontrollivad protsessi ja välistavad võltsingud, ei saa e-hääletuse „mustas kastis“ toimuvat kontrollida isegi tavaline IT-spetsialist. Tema hinnangul aktiveerub e-meetodite edendamine iga kord, kui valitsuserakondade positsioonid halvenevad.

Vastates elanike etteheidetele, et poliitikud tulevad Narva vaid enne valimisi, selgitas Jana Toom, et tema töö Euroopa Parlamendis on otseselt seotud piirkonna huvide kaitsmisega. Eelkõige töötas ta õiglase ülemineku direktiivi raportiga ja taotleb miinimumpalga direktiivi rakendamist. Enamik tööpäevi möödub Brüsselis ja Strasbourgis ning nädalavahetused jagunevad pere ja piirkonnasõitude vahel.

Erilist tähelepanu pöörasid kohtumisel osalejad plaanitavale 390 töötaja koondamisele Eesti Energia struktuuris, kellest umbes 300 on Ida-Virumaal. Jana Toom nimetas kahenädalast läbirääkimiste tähtaega ebatõsiseks ja plaanib kohtumisi ametiühingutega. Ta märkis, et massiliste koondamiste korral võiks Eesti taotleda rahalist abi spetsiaalsetest Euroopa fondidest (globaliseerumisega kohanemise fondid), kuid Eesti võimud ei ole aastaid vastavaid taotlusi esitanud. Saadik väljendas kartust, et Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid kulutatakse ebaefektiivsetele projektidele, mitte reaalsete töökohtade loomisele.

Linnakodanikega suhtlemise käigus kuulas Aleksei Jevgrafov ära Narva elanike märkused linnakeskkonna ja hoonestusprobleemide kohta. Muu hulgas arutati endise 7. kooli asukohas asuvat pooleliolevat ehitust. Eraldi tõstatati Soldino gümnaasiumi ehitamise küsimus. Aleksei Jevgrafov teatas, et hetkel käib projekteerimisetapp. Pärast projekti valmimist kuulutatakse välja ehitushange. Plaanide kohaselt peaks ehitus ise algama järgmisel aastal ja kestma umbes poolteist kuni kaks aastat ning õpilased saavad uude majja minna 1. septembriks 2029.