Maksim Iljin 10 aastast võimul Narva-Jõesuus: uus muul, Kuursaali saatus, pardid ja kuurordi areng

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin tegi kokkuvõtte oma kümneaastasest tööst linnapeana, rääkides üksikasjalikult ambitsioonikatest infrastruktuuriprojektidest, turistide kaasamisest, rahvastiku kahanemise probleemi lahendamisest ja sellest, kuidas väikesel kuurordist omavalitsusel õnnestub säilitada poliitiline stabiilsus naabrite pidevate vapustuste taustal.

Ekraanitõmmis: YouTube

Üheks viimaste aastate märgilisemaks projektiks Narva-Jõesuu jaoks sai uue muuli ehitamine ja pidulik avamine Narva jõe suudmes, mis toimus kaks kuud tagasi linnapäeva tähistamise raames. Maksim Iljini sõnul kestis töö selle projekti kallal peaaegu 10 aastat ning selle ajalugu ulatub 2015. aasta juuli lõppu. Sel ajal toimus jõesuudmes kohutav tragöödia: tugevate tormide ja täisväärtuslikult toimiva muuli puudumise tõttu tekkisid võimsad keerised, milles uppus neli inimest, sealhulgas kaks last.

Lisaks ilmselgele ohutusele suplejate jaoks täidab uus muul olulisi praktilisi ja kaitsefunktsioone. Täielikult purunenud vana muul ei hoidnud liiva kinni ning igal aastal uhtusid sajad ja tuhanded tonnid liiva jõesuudmesse ja liikusid edasi Venemaa poolele. Nüüd kaitseb muul rannajoont uhtumise eest, kaitseb jõesängi suuet ning on ühtlasi kaasaegne promenaad ja uus tõmbekeskus elanikele ja turistidele. Linnapea märkis, et esimestel päevadel pärast objekti avamist oli jalutavate linlaste vool nii suur, et tema tavapärane 10-minutiline jalutuskäik kodust tööle pärast lõunapausi venis enam kui tunni pikkuseks pidevate peatuste ja elanike küsimuste tõttu.

Rääkides töö eripäradest väikeses omavalitsuses, kus elab vähem kui 5000 inimest (ametlikult registreeritud elanikke on umbes 4800), märkis Maksim Iljin, et avalikkuse tähelepanu on siin eriti terav. Erinevalt suurlinnadest ei saa siin „maski ette panna“, kõik tunnevad linnapead nägupidi ja teavad, kus ta elab. Linnapea sõnul on ta kriitikaga harjunud ja suhtub sellesse filosoofiliselt: kui see on konstruktiivne, on see kasulik, kuid mõttetud negatiivsed kommentaarid sotsiaalmeedias on sageli tingitud vaid sellest, et inimesed tahavad emotsioone välja elada. Isiklikul suhtlemisel poes või tänaval muudavad paljud kriitikud oma seisukohta, olles ära kuulanud võimu argumendid ja üksikasjalikud selgitused.

Asudes linnapea ametikohale 28-aastaselt, sai Maksim Iljinist üks Eesti ajaloo nooremaid linnapeasid. Enne seda töötas ta poolteist aastat abilinnapeana. Tema karjääri võtmeetapiks sai mahukas haldusreform, mille käigus toimus ühinemine Vaivara vallaga. Maksim Iljin kuulus Vaivara vallavalitsuse koosseisu ja osales keerulistes läbirääkimistes saadikukorpusega. Narva-Jõesuu ühinemine Vaivaraga oli kõige ratsionaalsem otsus, mis hoidis ära stsenaariumi, kus kuurort oleks võinud muutuda tavaliseks Narva äärelinnaks. Küsimusele oma võimuloleku pikaealisuse saladuse kohta vastas linnapea, et tema meeskonna peamine põhimõte on täita enne valimisi antud lubadusi ja hoida pidevat dialoogi linlastega.

Narva-Jõesuu eriliseks uhkuseks on kohalik tuletorn, mille riik andis pärast pikki aastaid kestnud pingutusi umbes kaks aastat tagasi munitsipaalomandisse. Varem suletud ja ligipääsmatu territoorium ajaloolise objekti ümber on tundmatuseni muutunud: tuletorn moodustab ühtse kompleksi muuli ja kultuurikvartaliga. Sellel territooriumil käib uue linnamuuseumi projekteerimine, mis kolib siia tulevikus. Iljin rõhutab, et Narva-Jõesuu tuletorn ja muul on kogu Euroopa kõige idapoolsemad tuletorn ja muul, mis loob unikaalse turunduse ja potentsiaali turistide ligimeelitamiseks kogu Läänemere piirkonnast.

Kuurordi elu on otseselt seotud ka ökoloogilise tasakaaluga. Naljatlevale küsimusele linnapargi partide kohta märkis linnapea, et linnud tunnevad end suurepäraselt tänu elanike ja külaliste pidevale toitmisele. Linnavõimud püüavad selle vastu võidelda, kuna sai on lindudele kahjulik, kuid populatsiooni see ei vähenda. Seejuures meenutas Maksim Iljin kurioosset juhtumit: üks turist märkas, et linna heaolu on lihtne lindude järgi määrata – „kus linnas on asotsiaale, seal pole parte; kuna Narva-Jõesuus on nii palju parte, tähendab see, et elanikkonna elatustase on siin tõesti kõrge“.

Omavalitsuse stabiilsuse oluliseks aspektiks nimetas Maksim Iljin kaalutletud keelepoliitikat. Erinevalt naaberlinnast Narvast, kus keelevaidlused volikogus toimuvad regulaarselt, saavutati Narva-Jõesuus juba aastatel 2016–2017 selge kokkulepe: volikogu istungid toimuvad eranditult eesti keeles. Samal ajal võib saadikute komisjonide ja fraktsioonide töö (näiteks valimisliit „Ühine Kodu“) toimuda kahes keeles, kusjuures domineerib vene keel, mis tagab tööalase mugavuse ja täieliku üksteisemõistmise saadikute vahel.

Vastates küsimusele Narva-Jõesuu ambitsioonide kohta pakkuda konkurentsi riigi peamistele kuurortidele — Pärnule ja Haapsalule, kinnitas linnapea, et linnal on ainulaadne loodusressurss: tohutu liivarand ja jõe lähedus. Praegusel hetkel on peamine mahajäämus Pärnust taastatud Kuursaali puudumine. Legendaarne Kuursaali hoone on olnud varemetes juba ligi 40 aastat. Seni on linnavõimud keskendunud teistele põhieesmärkidele: muuli, kergliiklusteede ja lasteaia ehitamisele ning infrastruktuuri uuendamisele. Järgmise poole aasta jooksul algab uue kooli ehitus. Nüüd, mil peamised projektid on ellu viidud, on linn jõudnud oma peamise eesmärgini — Kuursaali taastamiseni järgmise 5–7 aasta jooksul. Piiramatu eelarve korral oleks just Kuursaal projekt number üks.

Kuurordi arenguks on kriitiliselt tähtis ületada sesoonsuse probleem ja kaasata noori. Praegu moodustavad umbes kolmandiku Narva-Jõesuu elanikkonnast üle 65-aastased inimesed. Et meelitada järgmise 10 aasta jooksul ligi kuni 300 uut majanduslikult aktiivset elanikku ja kompenseerida Ida-Virumaa põlevkivisektori koomale tõmbamisest tulenevaid vältimatuid finantskaotusi, arendab linn aktiivselt elamukvartaleid. Muu hulgas on lõpule viidud Nurme tänava planeering 15 uuele elamukrundile, kuhu rajatakse tehnovõrgud. Kohaliku eelarve täitumine sõltub otseselt parkimistrahvide kogumisest ja tasulisest parkimisest: omavalitsus loobus erapartnerite teenustest ja kontrollib parkimist iseseisvalt, suunates kogu tulu linnakassasse.

Aastaringse puhkuse ja turistide ligimeelitamise programmi raames arendab Narva-Jõesuu aktiivselt spordi- ja üritusturismi. Pargialas käib uue tennisekeskuse ehitus, kuhu tuleb 4 tenniseväljakut ja 2 padeliväljakut. Linna jaoks on see austusavaldus ajaloole: just Narva-Jõesuus avati tsaariajal Eesti esimene tenniseväljak ja esimene tenniseklubi. Ehitusplats asub merest vaid 50 meetri kaugusel. Tulevikus loodab linn ehitada ka sisehalli talvisteks treeninguteks.

Edukaks turismilahenduseks osutus ka hange suvise lõbusõidurongi korraldamiseks. Punane turistirong, mis toodi otse Pariisist, kurseeris sadama ja hotelli Noorus vahel. Marsruut seoti ideaalselt Narva-Jõesuu ja Narva vahel kurseeriva jõelaevaga Karoliina. Rong oli väga nõutud ja tasus end täielikult ära isegi jaheda ilmaga.

Oma 10-aastase tööstaaži peamiseks professionaalseks õnnestumiseks peab Maksim Iljin muuli ehitusprojekti elluviimist. Ajutiste ebaõnnestumiste hulka liigitas linnapea viivituse Sinimäe kaasaegse staadioni ja spordikompleksi ehitusega, mis nõuab umbes 2–2,5 miljonit eurot, ning venima jäänud rahastuse leidmist linnasauna rekonstrueerimiseks. Välistoetuste ebasoodsate tingimuste tõttu (kus linnalt nõuti tavapärase 30% asemel 70% omafinantseeringut) on need projektid praegu ootel, kuigi Olgina rahvamaja õnnestus edukalt renoveerida ja avada.

Kommenteerides pidevat poliitilist turbulentsust ja võimuvahetusi naaberlinnas Narvas, avaldas Maksim Iljin kahetsust, rõhutades, et Narva stabiilsus mõjutab otseselt kogu Ida-Virumaa piirkonda. Narva-Jõesuu linnapea avaldas lootust, et Narva poliitikutel õnnestub leida ühine keel ning keskenduda infrastruktuuri arendamisele ja ühistele regionaalsetele projektidele, nagu Äkkeküla spordirajad ja Sinimäe arendusprogrammid.

Võttes kokku vestluse sellest, kuidas muuta maailma paremaks, märkis Maksim Iljin: „Alustada tuleb iseendast. Kui muudad oma suhtumist ümbritsevatesse ja probleemidesse, hakkab ka maailm sinu ümber muutuma. Oluline on eristada asju, mis sõltuvad sinust, ning teha samm-sammult, ilma liigse pingeta, oma tööd“.