Viis põhjust, miks islam keelas alkoholi ja kõik uimastava

Василич täna, 04:36 70 vaatamist 0

Islamis ei ole keelu alla sattunud mitte ainult alkohoolsed joogid, vaid ka neid sisaldavad toidud. See keeld ei tekkinud aga religiooni esimesel päeval: Araabia elanikke võõrutati veiniharjumusest järk-järgult, samm-sammult.

Kuidas islamis kehtestati alkoholikeeld: palvest täieliku tabuni

Ekraanitõmmis: Bigpicture

Enne islamit Araabias alkoholi ei keelatud

Araabia poolsaare lääneosas tekkis islam 7. sajandil pKr. Enne seda elasid seal kümned paganlikke uskumusi järgivad hõimud ning erilisi religioosseid piiranguid alkoholile ei eksisteerinud.

Kangeid jooke araablased kunagi eriti ei hinnanud. Palju populaarsemad olid datlitõmmised ja puuviljaveinid. Kõrbekliimas, kus vett nappis, aitasid need januga toime tulla.

Idamaine miniatuur kannudega puu all. Foto: Bigpicture

Alguses tegutses Muhammad ettevaatlikult

Isegi väikese alkoholisisaldusega joogid võisid tekitada sõltuvust ja viia ebameeldivate tagajärgedeni. Kuid linnades ja külades jutlustades ei mõistnud Muhammad esialgu araablaste veinilembust hukka.

Otsene üleskutse alkoholist kohe loobuda võinuks tekitada pahameelt poolsaare lääneosa Hidžazi elanikes. Paljude perede jaoks oli alkoholikaubandus sissetulekuallikas: jooke toodi Süüriast, mis oli tol ajal tuntud oma veinivalmistamise poolest.

Foto: Bigpicture

Esimestest hoiatustest otsese keeluni

Hiljem said rangemate meetmete ajendiks prohveti järgijate endi teod. Nende seas oli inimesi, kellel oli samuti raske alkoholist loobuda. Mitmete kokkupõrgete ajal vastastega alustasid joobes jutlustajad kaklusi. Oli ka juhtumeid, kus nad hääldasid palveid valesti.

Seetõttu kõlasid Muhammadi esimesed arutelud alkoholist ettevaatlikult. Seejärel keelati ühes ajas usklikel namazi sooritamine, kui nad on purjus. Sama suura järgmine aja kuulutas alkoholi tarvitamise juba lubamatuks.

Fresko deemoni ja inimestega tules. Foto: Bigpicture

Uimastavate jookide ja ainete kohta kinnistus islami traditsioonis nimetus „hamr“ ning keelu rikkumisega seotud pattu nimetatakse „hamar“. Hiljem hakkasid teoloogid seda reeglit laiemalt tõlgendama. Selle alla liigitati mitte ainult alkohol ja narkootikumid, vaid kõik, mis on võimeline mõistust hägustama, sealhulgas bensiin, atsetoon ja liim.

Klaas läbipaistva vedelikuga. Foto: Bigpicture

Alkohol ravimina

Eraldi küsimus islami traditsioonis on seotud alkoholi kasutamisega meditsiinilistel eesmärkidel. Teoloog Abu Daud toob ka sellel teemal välja Muhammadi ütluse.

Alkoholipudelid purustatud hoonete taustal. Foto: Bigpicture

Viis põhjust, millega keeldu selgitatakse

Alkoholi keeldu seostatakse viie peamise põhjusega. Esimene puudutab namazi: moslem peab palvetama viis korda ööpäevas, kuid joobeseisundis ei tohi seda teha. Isegi väike annus alkoholi ei pruugi lubada tal astuda Allahi ette täiesti kainena, ning seda peetakse raskeks patuks.

Teine põhjus on seotud vastutusega oma tegude eest. Nende arusaamade kohaselt kaotab joonud inimene tahte ja võib rikkuda Koraani ettekirjutusi. Teoloog Ibn Abi ‘Asim toob teoses „Al-Ahad“ välja prohveti sõnad selle kohta, et uskliku jaoks pole midagi hulhemat kui kaotada võimalus pääseda paradiisiaedadesse ja viibida kaunite huuriate keskel. Teoloog Ibn Majah teoses sisaldub samuti ütlus alkoholi tarvitamise tagajärgede kohta.

Inimene ahelates tühjade pudelite keskel. Foto: Bigpicture

Kolmandaks aluseks peetakse muutusi purjus inimese käitumises. Ta võib muutuda agressiivseks, edevaks ja ülemäära jutukaks, anduda himudele, sooritada siivutu või kuritegeliku teo. Alkohol, nagu neis aruteludes öeldakse, võib esile kutsuda ka jumalateotavaid mõtteid.

Neljas põhjus puudutab inimese enda järk-järgulist hävingut. Sõltuvus hävitab inimest vaimselt, intellektuaalselt ja füüsiliselt.

Viies selgitus on kasvatustöö iseloomuga. Alkoholi tarvitav inimene on halvaks eeskujuks ümbritsevatele, sealhulgas noortele, ning võib soodustada patu levikut.

Purustatud pudelid ja sõjaväevarustus. Foto: Bigpicture

Keelatud pole mitte ainult tarvitamine

Islam keelab ka mitmesugused alkoholiga seotud tegevused. Kaaslane Ibn Umar edastab Muhammedi sõnu selle kohta, et alkoholi levitamisele kaasaaitamine ja sellega seotud tehingutes osalemine on lubamatu.

Karistus, kahetsus ja paradiisivein

Islam lubab keelu kolmekordset rikkumist, kui inimene on kahetsenud. Pärast neljandat rikkumist andestust enam ei tule. Ibn Majah kirjutab, et pärast sellise rikkuja surma joodab Allah talle „põrguelanike mäda“.

Koraanis on öeldud, et alkoholi tarvitajad ei näe paradiisi. Samas on karsklastele paradiisiaias lubatud „jõed veinist, mis on joomiseks meeldiv“. See lause on toodud 47. suura 15. värsis „Muhammad“.