Palm peab ajateenistuse laiendamist naistele vältimatuks

Demograafilised näitajad võivad takistada Eestil igal aastal vajaliku arvu ajateenijate värbamist, leiab reservkindralmajor Veiko-Vello Palm. Enam kui 40 000 inimesest koosneva reservi säilitamiseks pakub ta välja arutelu ajateenistuse kohustuse üle kõigile, sealhulgas naistele.

Illustratiivne foto: Kaitsevägi

Selle ettepanekuga esines Palm loengul Tartu Ülikoolis. Ta hoiatas, et 2040. aastaks ei suuda riik tõenäoliselt enam täita seatud eesmärki ja võtta teenistusse üle 4100 inimese aastas. Palm nimetas reservi uuendamist probleemiks ja selgitas, et selle täiendamiseks tuleb otsida uusi võimalusi.

Praegu laieneb kohustuslik teenistus meestele, kuid selleni jõuab vaid veidi üle poole vastava vanuserühma noormeestest. Ülejäänud langevad välja erinevatel põhjustel: suremus nende seas on õnneks madal, kuid põhiosa juhtudest on seotud tervisliku seisundiga. Seetõttu ei võimalda kindrali hinnangul isegi praeguse süsteemi säilitamine reservi piisavalt kiiresti täiendada.

Palm võrdles olukorda Soomega, kus sõjalise väljaõppe saab umbes 60% vastavaealistest inimestest. Kuid isegi kui Eesti saavutaks sama osakaalu, oleks seda tema arvates ikkagi vähe vajalike kvantitatiivsete näitajate täitmiseks.

Kindrali sõnul oleks üldisel ajateenistusel palju positiivseid külgi, sealhulgas võimaldaks see suurendada ajateenijate arvu. Samuti seostab ta naiste suuremat osakaalu Kaitseväes muutustega juhtimises ja otsustamises. Palm usub, et see aitaks kaasa ratsionaalsemale käitumisele ja mõtlemisele sõjalises keskkonnas.

Rääkides võimalikest kahtlustest, tuletas ta meelde, et naisi peetakse sageli emotsionaalsemateks. Samas tõi ta näiteks noorte meeste surmajuhtumite arvu alkoholijoobes ja liiklusõnnetuste hulga kui näited riskikäitumisest. Palm teatas, et selliseid juhtumeid on raske nimetada kaine mõtlemise ja loogika tulemuseks, ning seetõttu võiks naiste osakaalu suurenemine tema arvates avaldada positiivset mõju Kaitseväe juhtimisele ja sõjalistele otsustele.

Argumenti naiste ebapiisavast füüsilisest jõust peab kindral samuti veenmatuks. Ta märkis, et heas füüsilises vormis noor naine on võimeline täitma kõiki nõudeid, mida esitatakse meestele. Lisaks sõltuvad väljaõppe normatiivid juba praegu kaitseväelase soost ja vanusest.

Erinevusi vanuserühmade nõuetes selgitas Palm kuulipildurite näitel. 50-aastaselt kaitseväelaselt nõutakse kehvemat füüsilist vormi kui 22-aastaselt, kuigi lahinguväljal teevad mõlemad sama tööd.

Seejuures möönis Palm teist ilmset raskust: mehed ja naised erinevad kehamõõtudelt. Seetõttu peab riik tema arvates kandma hoolt naistele mõeldud varustuse eest. Eriti puudutab see isikukaitsevahendeid, sealhulgas killu- ja kuulikindlaid veste ning kiivreid.

Veiko-Vello Palm esines kutsutud lektorina kaitseminister Martin Heremi avalikul loengul, kes töötab Tartu Ülikoolis futuroloogia professorina. Lisaks naiste kaasamise küsimusele puudutas Palm ajateenijate füüsilist ettevalmistust ja vajadust kaasata aktiivsemalt reservväelasi.