Narva haiglas ei vasta 569 töötajast 310 keelenõuetele

Narva haigla 569 töötaja kontrollimisel selgus, et neist 310 ei ole saavutanud oma ametikohale nõutavat eesti keele taset. Asutuse juht Üllar Lanno ütleb, et haigla kulutab koolitustele igal aastal 50 000–60 000 eurot ja ootab järkjärgulisi muutusi.

Illustratiivne foto: ERR

2026. aastal läbi viidud kontrolli tulemustest teatas portaalile Rus.ERR Keeleameti järelevalveosakonna juhataja Vivika Konsap. Tema andmetel ei vastanud nõuetele 54% kontrollitud töötajatest. Kaks aastat varem oli see näitaja 57%, seega on paranemine olnud väike.

Erinevus töötajate kategooriate vahel oli märgatav. Arstide seas puudus vajalik keeletase 76% kontrollitud töötajatest. Õdede, ämmaemandate ja laborantide puhul oli see näitaja 44% ning hooldustöötajate ja abipersonali puhul 64%.

Igaüks 310 töötajast sai ametilt ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Selle täitmiseks tuleb sooritada nõutavat taset tõendav keeleeksam. Ette valmistuda saab kursustel või iseseisvalt. Seejuures vastutab just tööandja töötajate keeleoskuse vastavuse eest ametikoha nõuetele ning otsustab, kas jätkata nendega töösuhet. Narva haigla töötajate osas ei nõudnud amet töölepingute lõpetamist ebapiisava eesti keele oskuse tõttu.

Eraldi rakendas amet sunniraha neile, kes ei täitnud eelmise kontrolli tulemusel saadud ettekirjutusi. Kokku kasutati sellist meedet 204 korral. Töötajatele antakse tähtaeg vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks ja eksami sooritamiseks.

Asutuse juhatuse liikme Üllar Lanno sõnul on haigla juba umbes viis aastat korraldanud töötajatele eesti keele õpet. Töötajad liiguvad järgmisse õpperühma vastavalt keeleoskuse taseme tõusule. Keeleõppesse suunatakse igal aastal 50 000–60 000 eurot; rahalist abi on juhi sõnul eraldanud ka Töötukassa.

Tema sõnul on inimestel pärast tööpäeva raske keskenduda keerulisele õppematerjalile. Ta rääkis eraldi isikliku motivatsiooni tähendusest ja Ukrainast või teistest riikidest tulnud töötajate olukorrast: pärast mitmetunnist tööd peavad nad lisaks tegelema enda jaoks uue keelega. „Haigla on omalt poolt teinud vist kõik võimaliku,“ ütles juht.

Tema sõnul võivad ootused Tallinnas ja Tartus erineda olukorra hinnangust Narvas, Sillamäel ja Ida-Virumaal. Pealinnast või Tartust võib tunduda, et keel tuleb selgeks saada kiiremini, samas kui piirkonnast vaadates on näha pingutusi, mida töötajad juba teevad. Keel ise, lisas juht, ei tule neile kergelt.

Sel aastal sai amet neli kaebust haiglatöötajate ebapiisava eesti keele oskuse kohta. Kaebustes märgitud asjaolusid kontrolliti järelevalvemenetluse käigus. Lanno teab ühte neist juhtumitest, kuid ei saanud ülejäänuid kommenteerida.

Jutt oli Lõuna-Eesti patsiendist, kes oma piirkonna psühhiaatri kättesaadavuse raskuste tõttu pani end kirja Narva haigla videovastuvõtule. Registreerimise eest vastutanud töötaja ei suutnud tema eestikeelsest kõnest piisavalt hästi aru saada.

Lootused olukorra paranemiseks on seotud ka tulevase kaadriga. Noored spetsialistid, kes saavad meditsiinihariduse Eestis, õpivad eesti keeles. Tartu Ülikoolis kestab arstiõpe kuus aastat, millele järgneb residentuur. Ta loodab, et ametisse asuvad meedikud valdavad riigikeelt piisavalt hästi.

Amet leiab, et keelelised raskused võivad mõjutada arstiabi kvaliteeti ja patsientide ohutust. Keelebarjääri tõttu võib patsiendil olla raske kirjeldada kaebusi ja spetsialistil selgitada ravivõimalusi. Seejuures ei kuulu tervishoiuteenuste kvaliteedi kontrollimine ameti pädevusse.

Keeleamet kavatseb jätkata järelevalvet haigla üle. Ta kontrollib korduvalt juba väljastatud ettekirjutuste täitmist ning viib uusi kontrolle läbi vastavalt järelevalve tegevuskavale ja pärast kaebuste laekumist.