Eesti Energia säästab tööjõukuludelt 20 miljonit eurot, koondades sadu töötajaid

Kontserni plaan, mis võib kaasa tuua umbes 390 töökoha kadumise, on pälvinud Riigikogus kriitikat. Oodata on, et ligi 330 koondamist puudutavad Ida-Virumaad, kus palgad on madalamad ja tööpuudus Eesti keskmisest kõrgem.

Illustratiivne foto: Facebook

Esmaspäeval astusid kavandatavate koondamiste vastu välja Ida-Virumaa saadikud Aleksei Jevgrafov ja Arvo Aller. Nad tuletasid meelde, et riik on Eesti Energia ainuomanik, mistõttu tuleks nende hinnangul kontserni otsuste hindamisel arvestada lisaks kasumile ka mõju piirkonnale.

Keskerakondlane juhtis tähelepanu vastuolule valitsuse avalduste ja energiaettevõtte plaanide vahel. Riigikogus on peaminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi korduvalt öelnud, et Eesti majandus on hakanud kasvama. Ka järgmise aasta eelarvet kirjeldavad võimud kui majanduskasvu perioodiks mõeldut. Sellel taustal kavatseb riigiettevõte saata sadu töötajaid Töötukassasse.

Eesti Energia majandustulemused ei tundunud saadiku sõnul katastroofilised: esimese üheksa kuuga kasvas kontserni puhaskasum 36 protsenti, 42 miljoni euroni. Samal ajal kavatseb ettevõte vähendada iga-aastaseid tööjõukulusid umbes 20 miljoni euro võrra.

Saadik ei eitanud, et kontsern peab jääma konkurentsivõimeliseks ning muutused energiaturul nõuavad kulude jälgimist. Kuid ta seadis kahtluse alla lähenemisviisi, kus riigiettevõtet hinnatakse vaid kasumi, dividendide ja säästu põhjal. „Riigiettevõttel on laiem vastutus,“ ütles saadik.

Selle vastutuse hulka peaksid tema hinnangul kuuluma Eesti tööstuse tulevik ja piirkonna stabiilsus. Samuti tegi ta ettepaneku arvestada tulevasi kulusid toetustele, ümberõppele ja koondatute tööturule naasmisele. Seetõttu võib Eesti Energia kulude kärpimine 20 miljoni euro võrra aastas tähendada riigile tema arvates suuremaid väljaminekuid, sealhulgas sotsiaalkulusid.

Üleminekuprogramm ei ole jõudnud kaduvaid töökohti asendada

Saadik vaatles koondamisi ka seoses õiglase ülemineku programmiga. Ida-Virumaa kava ettevalmistamine algas 2020. aastal ning Euroopa Komisjoni heakskiidu sai see 2022. aasta oktoobris. Seega on majanduse mitmekesistamisest, uutest investeeringutest ja hästi tasustatud töökohtadest räägitud juba kuus aastat.

Fondi numbrid näitavad aga, et raha ei ole seni projektideni täies mahus jõudnud. Peaaegu kogu kättesaadav maht on juba jaotatud, kuid tegelikult on välja makstud vaid 41 protsenti ehk 140 miljonit eurot. Veel umbes 200 miljonit eurot on välja maksmata. Fond viitab 1415 loodavale töökohale, kuid see ei tähenda, et need kõik on juba olemas.

Jevgrafovi hinnangul tekivad uued töökohad aeglasemalt kui vanad kaovad. Just seda probleemi pidi õiglase ülemineku programm leevendama. Ida-Virumaal on keskmine palk märgatavalt madalam kui Tallinnas ning tööpuudus ületab endiselt oluliselt riigi keskmist. Seetõttu ei suuda tema hinnangul umbes 330 kogenud tööstustöötajat leida kohe tööd sarnaste tingimuste ja tasuga.

Ta tegi ettepaneku uuesti määratleda, mida riik Eesti Energialt ootab. Ta küsis, kas riigiettevõtte jaoks piisab headest majandustulemustest või tuleb otsuste tegemisel arvestada ka piirkonna tööhõivet ja tagajärgi ühiskonnale.

Aller: valitsuse otsused võivad raskendada põlevkivienergeetika juurde naasmist

Arvo Aller EKRE-st andis toimuvale karmima hinnangu. Tema arvates viitavad valitsuse, eriti Reformierakonna ministrite tegevused soovimatusele säilitada ja arendada kohalikku energeetikat, põlevkivitööstust ja põlevkivikeemiat.

Ta usub, et praegune poliitika mitte lihtsalt ei kooma valdkonda kokku, vaid seab takistusi selle võimalikule taastamisele. Ta nimetas olukorda agooniaks ja oletas, et kuni järgmiste valimisteni tehakse otsuseid, mida tulevasel kabinetil on raske tühistada, kui see peaks soovima põlevkivitööstust tagasi tuua.

Selle poliitika tagajärgi seostab saadik Ida-Virumaa elanike heaoluga. Tema hinnangul süvendab toimuv sotsiaalseid probleeme, võtab inimestelt tulevikukindluse ning võib kujutada ohtu riigi julgeolekule ja toimetulekuvõimele.

Praegu töötab põlevkivisektoris üle 4000 inimese ja umbes 400 neist võivad töö kaotada. Varem pakkus valdkond 6000 kuni 7000 töökohta, kuid koondamisi on Alleri sõnul piirkonnas läbi viidud aastast aastasse.

Sellel taustal sooviks ta näha, milliseid uusi töökohti Ida-Virumaa elanikele pakutakse. Samuti ootab ta ettepanekuid Eesti Energialt ja riigilt, kellele kogu kontsern kuulub.

Teistsuguse lähenemise näitena tõi Aller esile perioodi, mil EKRE osales valitsuses koos Isamaa ja Keskerakonnaga. Sel ajal jäeti Narvas alles 1200 megavati ulatuses energeetilist reservvõimsust. Tema sõnul andis see inimestele kindlustunde töökohtade säilimise osas ning riigile tähendas see täiendavat kindlustunnet energiaturvalisuse osas.

Praegune kabinet ei pööra tema hinnangul piisavalt tähelepanu piiriäärsetele maakondadele ja Ida-Eestile. Võimalus seda kurssi muuta tekib tema sõnul järgmisel kevadel.