Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest lahkus 164 töötajat, õpilaste arv vähenes 15%

2025. aasta septembrist kuni 2026. aasta oktoobri lõpuni lõppesid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses töösuhted 164 töötajaga ning tööle võeti 89 pedagoogi. Samal ajal vähenes õpilaste arv umbes 15% võrra ning ministeerium otsustas õppeasutuses läbi viia teenistusliku järelevalve.

Illustratiivne foto: ERR.ee

Andmed personalimuudatuste kohta esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kirjalikus vastuses Riigikogu liikmele Aleksei Jevgrafovile (Keskerakond). Lahkunud töötajate hulgas on 104 õpetajat, kes andsid kutse- ja üldharidusaineid.

Uute pedagoogide värbamine jagunes kahe suuna vahel: 32 inimest asus õpetama kutseaineid ja 57 üldharidusaineid. Neist 14 ei vasta veel kehtivatele kvalifikatsiooninõuetele; üheksa omandavad praegu vajalikku kvalifikatsiooni. Seejuures vastavad kõik 89 pedagoogi eesti keele oskuse C1-taseme nõudele. Pedagoogilist kvalifikatsiooni ei ole kaheksal töötajal.

Töösuhete lõppemise peamiseks põhjuseks oli töötajate endi otsus: sel põhjusel lõppes 78 töösuhet. Veel 28 lepingut lõppes tähtaja möödumisel ning kaks kokkulepet lõpetasid pooled omavahelisel kokkuleppel. Koondamine tõi kaasa 27 inimese lahkumise. Ülejäänud 29 juhul lõpetas tööandja suhte muudel seaduses sätestatud alustel.

Personalimuudatused langesid kokku õpilaskonna vähenemisega. 2025/2026. õppeaastal oli keskuses 2003 õppijat, samas kui käesoleval õppeaastal on neid 1700. Ministeerium selgitas vähenemist eelkõige täiskasvanute venekeelse õppe mahu kahanemisega.

Ministri vastuses on juttu ka õppeinfrastruktuuri seisukorrast. Metallitöötluslaboris ei töötanud giljotiin, kusjuures seadme hooldustaotlus esitati 10. septembril. Ministeerium peab vajalikuks seadmete, ventilatsiooni ja õppekeskkonna ohutuse täiendavat kontrolli. Ametkond tuletas samuti meelde, et õpilaste kriitika ja tagasiside ei tohi mõjutada nende hindeid, õpitulemusi ega edasisi võimalusi hariduse omandamiseks.

2026. aasta arvutuste kohaselt peaksid keskuse kulud olema 12,55 miljonit eurot ning oodatav puudujääk umbes 1,52 miljonit eurot. Õppeasutuse pidaja ehk ministeerium peab seejuures asutuse finantsseisu rahuldavaks. Oktoobris eraldati keskusele 505 671 eurot õpetajate ja tugispetsialistide töötasudeks seoses üleminekuga eestikeelsele õppele. Veel 106 823 eurot suunati õppematerjalide ja seadmete ostmiseks.

Teenistuslik järelevalve algab 30. novembril. Nagu varem kirjutas Rus.ERR, allkirjastas Kristina Kallas selle läbiviimise käskkirja 12. novembril. Kontrolli käigus vaadatakse läbi juhtkonna otsused, õppeprotsessi korraldus ja riigivara kasutamine.

13. november oli ametist lahkumisavalduse esitanud keskuse direktori Hendrik Aguri viimane tööpäev. Kuni uue juhi ametisse nimetamiseni täidab direktori kohuseid Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin.

Oktoobris sai teatavaks, et Hendrik Agur sai kahtlustuse ametiseisundi kuritarvitamisega seotud kelmuses. Uurimisversiooni kohaselt esitas ta alates 2025. aasta augustist ministeeriumile ebaõigeid taotlusi isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamiseks sõitude eest, mida tegelikult ei toimunud. Esialgu oli juttu umbes 4500 eurost. Agur kinnitas ebaõigete andmete edastamist, teatas vahendite tagastamisest ja kinnitas, et teeb uurimisorganitega koostööd.