Kõrgkoolid seisavad valiku ees: võtta vastu vähem tudengeid või langetada õppekvaliteeti

Ülikoolidesse astujate arv on kasvanud, kuid kavandatud riikliku rahastuse kasv peaaegu kaob pärast teist kärbet. Rektorid hoiatavad, et ilma täiendavate garantiideta tuleb vastuvõttu piirata, sealhulgas meditsiini-, inseneri- ja muudel praktilistel erialadel.

Illustratiivne foto: ERR.ee

Järgmisel aastal kavatseb riik suunata esimese astme kõrgharidusse veel 13,3 miljonit eurot. Samal ajal väheneb ülikoolide tegevustoetus 9,6 miljoni võrra, mistõttu on kogu süsteemi summaarne kasv vaid 3,7 miljonit eurot.

Rektorid leiavad, et neist vahenditest ei piisa isegi inflatsiooni kompenseerimiseks. Nende hinnangul võib üliõpilaste arvu edasine suurendamine seada ohtu suutlikkuse tagada neile õpe kogu õppeaja vältel.

Tartu Ülikooli teeb eriti murelikuks ebakindlus arstiõppe ümber. Rektor Toomas Asser seostab sellega raskusi järgmise aasta tööplaanide koostamisel.

Meditsiiniõpe nõuab suuri kulusid ja sisaldab märkimisväärses mahus praktikat. „Nende üliõpilaste vastuvõtmiseks peavad meil olema rahastamisgarantiid või -kohustused vähemalt kuueks aastaks,“ ütles Asser. Seni puudutavad läbirääkimised aga vaid ühe aasta summat.

Ülikool on juba lisanud ühe 12-liikmelise õpperühma, suunates selleks oma vahendeid. Kuid võimalusi uueks laiendamiseks sisemise eelarve arvelt enam ei ole. Seetõttu vastuvõtt järgmisel aastal kasvab, kuid lisandus on oodatust väiksem.

Asser peab samuti eksitavaks käsitlust 13,3 miljonist eurost kui täielikust kulude kasvust: selline lähenemine ei arvesta paralleelset 9,6 miljoni suurust rahastuse vähenemist. Tema sõnul vajavad kõrgkoolid mitte ainult vahendeid lähiaastaks, vaid ka arusaama, kuidas õpet edaspidi tasustatakse.

Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) on üliõpilaste arv viie aastaga kasvanud 9000-lt peaaegu 11 000-ni. Rektor Tiit Land märkis, et eriti kiiresti kasvas vastuvõtt riiklikult prioriteetsetele inseneri- ja IT-suundadele: viimase kahe aastaga on see tõusnud kuni 30%.

Esinemisel Vikerraadio saates Reporteritund rääkis Land elektroenergeetika ja mehatroonika õppekavadest. Kui kolm aastat tagasi alustas neil õpinguid 80 inimest, siis tänavu oli selliseid tudengeid 200. Selle tõttu on järsult kasvanud praktiliste tundide maht väikestes rühmades, kuid rahastus pole rektori sõnul kasvuga sammu pidanud.

Landi arvates on ainus realistlik viis kulude ohjeldamiseks piirata tulevast vastuvõttu. Ta hoiatas, et praeguse rahastuse säilimisel ei pruugi ülikool koormusega toime tulla. Seejuures tuleb juba vastu võetud üliõpilastele tagada õpe kolme kuni kuue aasta jooksul.

Tagantjärele vaadates möönab rektor, et vastuvõttu ei oleks ehk tohtinud nii palju suurendada. Kuid juba vastu võetud tudengid jätkavad ülikoolis õppimist.

Rektorite Nõukogu esimees ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma leiab, et kõrgkoolid on omalt poolt püstitatud ülesanded täitnud. Alates 2023. aastast on vastuvõtt bakalaureuseõppesse selles ülikoolis kasvanud peaaegu 18% ja magistriõppesse üle 26%.

Kevadel, enne halduslepingute sõlmimist, õnnestus haridus- ja teadusministriga kokku leppida, et täiendavalt vastu võetud üliõpilaste õpetamiseks on vaja kokku 19,9 miljonit eurot.

Jaakma sõnul ei tohi kulusid vähendada juba õppivate tudengite arvelt. Veterinaaria, meditsiin, põllumajandusteadused ja insenerisuunad nõuavad väikeseid praktikarühmi. Nende mehaaniline suurendamine halvendaks rektori hinnangul õppekvaliteeti.

Endine haridus- ja teadusminister ning Tartu Ülikooli ja TalTechi eksrektor Jaak Aaviksoo ei nõustu rektorite hinnanguga. Ta viitab, et ülikoolide eelarved võrreldes käesoleva aastaga siiski kasvavad. Teine asi on see, et see kasv jääb alla inflatsiooni ega vasta kõrgkoolide ootustele.

Aaviksoo arvates on vale seostada kokkuhoidu ainult vastuvõtu vähendamise ja õppe võimaliku halvenemisega. Kõigepealt peaksid ülikoolid üle vaatama oma kulud ja määrama, millised suunad on neile olulisemad.

Võimalike meetmetena nimetas ta palgafondi külmutamist, palkade kärpimist või reisikulude vähendamist. Veel üks variant on kasutada varasemate aastate kasumit, mis tema sõnul ulatub ülikoolidel kümnete miljonite eurodeni.

Kõrghariduse probleemi näeb Aaviksoo ka ressursside jaotamises kõrgkoolide vahel ja samade õppekavade dubleerimises. Nii õpetatakse õigusteadust kolmes ülikoolis ja lavakunsti neljas. Vahendite nappuse ajal tuleb tema hinnangul otsida tõhusamaid tööviise.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles varem saates Reporteritund, et ta seisis valitsuses täiendava rahastuse eest, milles rektoritega kokku lepiti. Lõplikud võimalused määras aga riigieelarve seis.