Robert Rooba rääkis, mille poolest Soome hoki erineb Rootsi ja Tšehhi omast

Eesti koondise kapten Robert Rooba on veetnud Soomes suurema osa oma karjäärist ja tunneb põhjanaabrit seestpoolt. Videopodcastis „Külmalt ja keerutamata“, mida esitleb Winz, selgitas ta saatejuht Kaarel Nurmsalule, mille poolest erinevad eri riikide hokikoolid ja mida Eesti võiks põhjanaabritelt üle võtta.

Foto: Delfi TV

Põhjus Soomest rääkimiseks oli kaalukas. 25. septembril pidas Rooba KooKoo koosseisus esimese eestlasena oma 600. mängu Soome Liiga põhihooajal. Septembri lõpu seisuga oli välismängijatest Liigas rohkem mänge kirjas vaid kanadalastel Eric Perrinil (643) and Allan Measuresil (619).

Saatejuht tõdes, et sellise karjääriga inimesel on rasket nimetada lemmikklubi. Kaarel Nurmsalu ütles: „Lemmikklubi vist ei saagi nimetada, sest igalt poolt on tõenäoliselt jäänud omad head ja tugevad mälestused.“

Ta ei hoidunud ka komplimentidest. Kaarel Nurmsalu ütles: „Väga-väga suur osa, üheksakümmend viis, üheksakümmend üheksa protsenti Eesti sportlastest peaksid Robert Roobale alt üles vaatama.“

Igal riigil on oma koolkond

Nurmsalu küsis, kas eri riikide hokimängijatel on oma eripärad. Robert Rooba vastas: „Igal riigil on muidugi mingid oma eripärad.“ Ja käis läbi peamised hokiriigid.

Ta alustas soomlastest. Robert Rooba ütles: „Soome mängija on tuntud selle poolest, et ta on taktikaliselt, kaitsemängus ja sellistes taktikalistes nüanssides alati väga tugev.“

Tema sõnul on see näha Soome viimastest tiitlitest: „Kui mõelda, kuidas soomlased on viimastel kordadel maailmameistriks tulnud, siis ainult puhta meeskonnamängu ja väga tugeva taktikalise oskuse pealt.“

Rootslaste peamine trump on Rooba sõnul uisutamine. Robert Rooba ütles: „Rootsi mängijad on muidugi tuntud oma uisutamise poolest.“

Näide leidus tema enda KooKoo riietusruumist. Robert Rooba rääkis: „Isegi kui rääkida rootslastest, kes sel aastal meie meeskonnas on, meil on neid kaks ja nad mõlemad uisutavad suurepäraselt.“ Saladus peitub tema arvates selles, kuidas rootslased uisutamist harjutavad, millised on nende treenerid ja milline on harjutuste baas.

Tšehhe kirjeldas Rooba teisiti. Robert Rooba ütles: „Tšehhid on alati olnud kuulsad oma mängulise kavaluse ja võib-olla oskuse poolest mõelda veidi raamidest väljas, just rünnakul. Need on alati väga tehnilised mängijad.“

Robert Rooba jätkas: „Šveits on siiski noorem hokiriik ja nad on saanud väga palju mõjutusi eri paikadest, olenevalt sellest, millised treenerid neil on olnud.“ Seetõttu ühte iseloomulikku joont Šveitsi hokil tema sõnul ei ole.

Eraldi tõi ta välja Põhja-Ameerika, kus väljakud on veidi väiksemad, mis tähendab rohkem mängu põhja-lõuna suunal. Robert Rooba selgitas: „Mängitakse võib-olla otsekohesemat hokit, rohkem väravale suunatud, füüsilisemat.“

Suur ja väike vend

Hokilt läks jutt naabritele üldiselt. Nurmsalu märkas, et Soome aitab Eesti sporti kaugeltki mitte ainult jääl. Kaarel Nurmsalu ütles: „Tõenäoliselt ei ole sellist talispordiala, kus me ei vaataks üle Soome lahe. Toetus, mis sealt on tulnud, puudutab praktiliselt iga ala.“

Saatejuht teab seda omast käest. Sotši olümpial oli ta enda sõnul sisuliselt osa Soome koondisest ja stereotüüp külmadest soomlastest seal kinnitust ei leidnud. Kaarel Nurmsalu meenutas: „Räägitakse, et need soomlased on nii külmad. Aga seal olid nad täiesti üks pere.“

Robert Rooba leidis sellele oma selgituse: „Eriti soomlaste puhul, ma arvan, et väga paljudel neist, kes on varakult Põhja-Ameerikasse läinud, see Ameerika, hoopis teistsugune inimeste suhtlemismaneer, see kõik avab neid teistmoodi.“

Rooba vaatab kahe riigi suhetele kainelt. Robert Rooba tunnistas: „Mul on väga suur kogemus eestlaste ja soomlaste suhtlemisest ning aeg-ajalt märkan sellist suure ja väikese venna suhet ja võib-olla Soomes veidi ülevalt alla vaatamist.“

Kuid ka see pole tema sõnul peamine: „Teisest küljest ma arvan, et meie rahvaste vahel on tegelikult väga suur armastus ja väga suur soov ning tunne hoida kokku.“

Hoki, leiab Rooba, muudab ka siin midagi. Robert Rooba ütles: „Tasapisi hakkame ka meie siin Eestis hokiga jõudma sellesse punkti, kus meid märgatakse.“

Jää jalgpalliväljaku all

Naabritel on ka midagi sellist, mida Eesti võiks üle võtta. Juttu alustas saatejuht. Kaarel Nurmsalu meenutas: „Minu isa rääkis, et neil oli kunagi nooruses samuti välijää, seda valati tihti otse tiikidele.“

Rooba vastas, et sellest ajast on kõik kaugele edasi arenenud, ja rääkis, kuidas Skandinaavias lahendatakse jääküsimus siis, kui loodus ei aita. Robert Rooba selgitas: „Skandinaavias on väga levinud, et kunstmuruga jalgpalliväljakute või isegi mingite korvpalliväljakute alla pannakse torud, kuskil on külmaseade ja talvel saad sa sinna jää teha isegi pluss viie või pluss seitsme kraadiga.“

Looduslikule jääle ei saa ta lisas praeguste Eesti talvede juures eriti loota: selline jää püsib vaid loetud nädalad, parimal juhul kuud aastas.

Nurmsalu meenutas kohe elektri hinda Eestis. Rooba nõustus, et ka see mängib rolli, kuid pakkus välja vaadata asja teise nurga alt. Robert Rooba ütles: „Aga sport, liikumine… kuhu me siis selle raha paneme.“

Eesti talispordist rääkiv videopodcast „Külmalt ja keerutamata“ ilmub Delfis regulaarselt ning seda esitleb Winz. Iga saade algab talispordinädala ülevaatega, millele järgneb põhjalik arutelu ühel konkreetsel spordialal koos selle ala asjatundjaga. Esimene saade kestab veidi üle tunni, video on vaadatav Delfi TV-s ja heliversioon kuulatav Delfi Taskus.

Saade Delfis: „Külmalt ja keerutamata“: Robert Rooba

Podcasti leht Winzi veebisaidil: https://winz.io/et/kylmalt-ja-keerutamata

Reklaamiandja: Gatopardos Holding Ltd

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmängud ei ole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult! Hasartmängud on lubatud alates 21. eluaastast.