Koondamised Eesti Energias: «Täna sina, homme mina»

Uudis Eesti Energia kontserni otsusest koondada oma struktuuris umbes 390 ametikohta tuli Ida-Virumaa elanikele nagu välk selgest taevast. Piirkond riskib kaotada ligi 300 töökohta, mis seab kütteperioodi eel sajad pered finantsraskuste ja sunnitud laenuorjuse ohtu. Eesti Energia nõukogu endine liige Mihhail Stalnuhhin analüüsis olukorda ja selgitas, miks toimuvad ulatuslikud koondamised ettevõtte rekordilise kasumikasvu taustal, kuidas on see seotud krediidireitinguga ja miks kohalikud võimud ei tohiks kõrvale jääda.

Foto: YouTube

Otsus kaotada 390 ametikohta tähendab sisuliselt 390 inimese vallandamist. Ida-Virumaale, kus koondatakse umbes 300 töökohta, on see äärmiselt ränk hoop. Olukorda muudab hullemaks asjaolu, et koondamised toimuvad kütteperioodi alguses. Sel ajal püüavad pered koguda ressursse kommunaalarvete tasumiseks ning sissetulekuallika kaotus võib sundida inimesi pöörduma kiirlaenude saamiseks erinevate finantsasutuste poole, mis ähvardab veelgi raskemate tagajärgedega.

Kõigist kaotatavatest positsioonidest langeb umbes 90 Eesti Energia peakontori arvele. Siiski tasub arvestada, et Ida-Virumaale on koondunud kaks kolmandikku kontserni töötajatest ning piirkond ise seisab juba silmitsi tõsise sotsiaalse pingega. Ida-Virumaal on registreeritud ligi 5 000 töötut, samas kui reaalsed alternatiivid võrreldava palga ja erialase tööga piirkonnas praktiliselt puuduvad. Paljud elanikud on sunnitud käima tööl Tallinnas või töötama vahetustega Rootsis ja Norras.

Erilist resonantsi tekitab asjaolu, et koondamisi viiakse läbi suurepäraste majandustulemuste taustal. Esimese üheksa kuuga kasvas Eesti Energia puhaskasum 36% ja moodustas umbes 15 miljonit eurot 1 miljardi 330 miljoni eurose kogukäibe juures. Kontserni juhatus eesotsas juhatuse esimehe Andrus Durejkoga selgitab optimeerimise vajadust investeerimisprojektidega: ettevõttel on vaja kaasata laene ning tingimused ja intressimäärad sõltuvad otseselt positsioonidest rahvusvahelistes reitingutes. Et demonstreerida kõrget finantstõhusust ja tootlikkust ühe töötaja kohta, koondab ettevõte umbes 10% personalist.

Samal ajal jätkab Eesti Energia infrastruktuuriprojektide elluviimist. Kolmandas kvartalis algas Narvas Balti elektrijaama territooriumil 100 MW võimsusega gaasielektrijaama ehitus. Töödega plaanitakse lõpule jõuda 2028. aastaks. Uus jaam suudab soojusvõrku tarnida kuni 85 MW soojust, mis on kriitiliselt tähtis linnale, kus kütteperiood toob elanikele tohutud arved. Näiteks 37,3-ruutmeetrise korteri oktoobrikuu arve oli 196 eurot, kuigi tariifid ulatuvad mõnes majas 40–60 kuni 85 sendini ruutmeetri kohta.

Mihhail Stalnuhhin märkis, et ajal, mil majandusministeeriumi juhtis Juhan Parts (suulises kõnes mainiti ekslikult Svisari), tõstatati riigifirmade nõukogudes aktiivselt palgataseme ja tööliste huvide kaitsmise küsimusi. Täna on aga energeetikute koha juhtimises sisse võtnud finantsistid, kes ei arvesta alati raskete töötingimuste ja tehtavate otsuste sotsiaalsete tagajärgedega. Kontserni juhtkond deklareerib osa tugifunktsioonide — nagu siseraudteede hooldus või jäätmekäitlus — üleandmist välistele töövõtjatele, kuid eksperdid kahtlevad, kas teenuste sisseostmine tuleb odavam kui oma personal.

Sõltumatu Kaevurite ja Energeetikute Ametiühingu esimees Marina Lukjanova väljendab sügavat muret, rõhutades, et isegi kümne töökoha kaotus tööstuspiirkonnas on kriitiline. On teada, et üks koht tootmissfääris tagab kaudselt töö veel kolmele inimesele teenindussektoris. Ida-Virumaal kardetakse tõelist sotsiaalset katastroofi. Eksperdid usuvad, et Eesti Energia aasta kokkuvõtete analüüsi juurde tuleks naasta kevadel, et kontrollida, kas nõukogule ja juhatusele määrati preemiaid reatöötajate massiliste koondamiste taustal.