270 eurot notarile ja uued arved: kuidas omanikud Kohtla-Järvel korteritest vabanevad

Kohtla-Järve omanikud eelistavad vahel maksta notarile ja anda korter linna omandisse, kuna tühja eluaseme ülalpidamine muutub liiga kalliks. Omavalitsusel on aga alust keelduda: probleemsete juhtumite hulgas on ebaseaduslikud muudatused korteris, demonteeritud radiaatorid ning lahknevused dokumentide ja ruumi tegeliku seisukorra vahel. Samal ajal ostavad osa odavaid kortereid teiste linnade elanikud, tudengite vanemad ja investorid.

Vaade Kohtla-Järvele 2010. aastatel. Foto: google

Tavaliselt saab linnavalitsus vähemalt ühe korteri üleandmise taotluse nädalas, räägib Kohtla-Järve finantsteenistuse juht Aivar Kamal. Varem võttis riik pärast omaniku loobumist vara endale ja sel viisil läks riigile linnas üle 200 korteri. Alates 7. veebruarist 2026 kord muutus: nüüd läheb kinnisvara kohalikule omavalitsusele.

Muutunud on ka eluasemete kontrollimine. Enne loobumise vormistamist pöördub notar linna poole teabe saamiseks võimalike ebaseaduslike ümberehituste ja muude rikkumiste kohta. Ametnikud peavad korteri üle vaatama, kuid sissepääsu ei tagata alati.

Kamali sõnul ei soovi omavalitsus vastu võtta korterit, kus omanik on teinud omavolilisi muudatusi. „Miks me peaksime vastu võtma seda, mida inimene on oma korteris kokku keeranud?“ ütleb ta, tuues näiteks eemaldatud keskkütteradiaatorid. Nüüd võrdleb linn ruumi seisukorda dokumentides olevate andmetega.

Kulusid mõjutab ka see, kas majas elatakse. Veel asustatud hoones esitab korteriühistu jätkuvalt arveid, mida linn peaks pärast eluaseme ülevõtmist tasuma. Täiesti tühjas majas pole vahel enam kellelegi ega mille eest makseid määrata.

„Kui korter on täiesti tühjas majas, kus meil põhimõtteliselt mingeid makseid ei ole, siis sellised korterid me tavaliselt võtame vastu,“ selgitab Kamal.

Linnale kuulub 80 korterit, arvestamata sotsiaalelupindu. Need objektid on linnale tulnud eri teid pidi, sealhulgas pärimise teel. Nende hulgas on pindu hüljatud majades, aga on ka elamiskõlblikke kortereid. Osa elamispindu üüritakse välja, vahel piirdutakse enne seda väikese remondiga.

Eluasemest loobumise eest tuleb omanikul samuti maksta

Oma Sompas Aruserva tänaval asuva korteri jättis Aleksandr Novikov maha pärast seda, kui maja jäi peaaegu tühjaks. Majas on 14 korterit, kuid tema sõnul on sinna nüüdseks jäänud vaid kaks elanikku. Üks trepikoda on laudadega kinni löödud juba umbes kolm aastat, mistõttu peab Novikov eluasemele ostja leidmist ebareaalseks.

Viimaseks piisaks said probleemid elektriga. Rike tekkis teise ja kolmanda korruse vahelisel lõigul, mistõttu korterist kadus vool. Elanikel tuli selgeks teha, kes vastutab hoonesisese juhtmestiku eest.

Elektritoide taastati, kuid ligipääs seadmetele ja remont ise osutusid keeruliseks. Juhtmestik oli vana ja kilp asus lukustatud trepikojas. Isegi vajaliku lõigu väljalülitamine remondiks osutus keeruliseks. Elektrolukksepana töötanud Novikov tahtis probleemi ise kõrvaldada, kuid väljalülitamise osas kokkuleppele ei jõutud.

„Mõtlesin: jätan selle maha ja kõik,“ meenutab ta hetke, mil otsustas korterist loobuda.

Täiesti hüljatuks maja pidada ei saa: esimesel korrusel tegutseb kauplus. Kui seda kanalisatsioonirikke tõttu uputama hakkas, siis probleem kõrvaldati. Kuid Novikov ei soovinud siiski jääda. Tema poeg ostis maja ja pakkus isale võimalust enda juurde kolida.

Praegu aitab endine omanik poega remondiga. Tema arvutuste kohaselt oleks ainuüksi vana korteri ülalpidamine eeloleval talvel nõudnud üle 1000 euro. Nüüd saab need vahendid kasutada teise maja heaks.

Notariaalne vormistamine läks Novikovile maksma 270 eurot. Alates 30. oktoobrist ei pea ta end enam korteri omanikuks, kuid sai peagi veel ühe väikese elektriarve. Pärast seda tuli eraldi lõpetada leping elektrivõrguettevõttega.

Varem jälgis Novikov, kuidas majas üritati elupindu edasi müüa. Nagu ta meenutab, võttis üks ostja korraga kaks korterit, tegi ühe korda ja pani müüki. Endine omanik kahtleb, kas sellisele eluasemele leidub uus ostja.

Mahalõigatud radiaatorid takistavad korteri üleandmist linnale

Sarnases olukorras on Ljudmila Kazakova, kuid tema katse korterist loobuda pole veel lõpule jõudnud. Eluaseme formaalne omanik on tema elukaaslane, kelle huve naine esindab volikirja alusel. Mees elab juba kuus aastat Kazakova juures: tervisliku seisundi tõttu ei saa ta iseseisvalt elada endises korteris, kus puuduvad vajalikud tingimused.

Ruumis on vesi välja lülitatud, kuid arved tulevad edasi. Viimane makse oli Kazakova sõnul 113 eurot. Kõige rohkem pahandab teda küttearve: radiaatoreid pole, alles on vaid püstakutorud.

Maja köetakse vana ahjuga. Varem omanik kasutas seda, kuid nüüd ahi ei tööta. Linn ei ole valmis vastu võtma korterit, kus radiaatorid on maha lõigatud.

Kazakova kinnitab, ka omanik sai selle eluaseme juba ilma radiaatoriteta – alles 2005. aastal. Naisel on dokumendid, mis tema sõnul seda versiooni kinnitavad. Müüa omanikud korterit ei soovi: esmalt oleks vaja kapitaalremonti, kuid ostjat sellises majas asuvale korterile nad usuvad, et niikuinii ei leita.

26. septembril pöördus Kazakova notari poole. Kui ajakirjanikud temaga vestlesid, polnud korteri üleandmine veel toimunud. Ta jätkas ühenduse võtmist linnavalitsusega ja uuris, mis dokumentide vormistamisega toimub.

Teine vestluspartner, kes palus oma nime mitte avaldada, kavatses esialgu samuti tarbetu eluaseme linnale üle anda. Kuid seejärel leidis ta inimese, kes korterit vajas, ja andis selle tasuta ära.

Linnas jätkub tühjenenud majade lammutamine

Novembri alguses jätkus Kohtla-Järvel kaheksa elumaja lammutamise projekt. Seitse hoonet lammutatakse riikliku programmi raames, ühe objekti kulud katab linn. Elanike ümberasustamise ja lammutamise maksumuseks hinnatakse ligikaudu 950 000 eurot.

Aivar Kamali sõnul on viimase paari aasta jooksul Kohtla-Järvel lammutatud üle 20 korterelamu, millest elanikud järk-järgult lahkusid.

Pärnu pere ostis korteri kolledži lähedale

Kinnisvarabüroo Rilen maakler Mariaana Moskvichev näeb olukorda teisest küljest. Ta nõustub, et tühjalt seisev korter võib omanikule kahjumit tuua, kuid oma töös puutub ta sagedamini kokku nendega, kes on valmis ostma. Seetõttu ei pea ta õigeks rääkida Kohtla-Järve turu kriisist.

Maakleri tähelepanekute kohaselt hakkas nõudlus elavnema suvel ning korteritehingud jätkuvad. Moskvichev töötab Tallinnas, Kohtla-Järvel ja mujal Ida-Virumaal.

Üks selline juhtum leidis aset korteriga Järve linnaosas Uuel tänaval. Hoone oli nii halvas seisukorras, et Moskvichev kahtles alguses, kas selle objekti müügiga tasub üldse tegeleda.

Trepikojas oli alles jäänud väga vähe elanikke. Maakler ei varjanud potentsiaalsete ostjate eest korteri puudusi ja soovitas isegi kaaluda teisi variante. Sellest hoolimata ostis Pärnu pere eluaseme. Laps asus õppima TalTechi Virumaa kolledžisse ning peamiseks argumendiks sai taskukohane hind.

Uued omanikud kavatsesid korterit remontida järk-järgult. Maakleri sõnul sobis neile nii eluaseme seisukord kui ka asjaolu, et aknad avanesid päikesepoolsele küljele.

Kinnisvarahinnad linnas erinevad kordades. Linnavalitsuse dokumendis, mis koostati 2026. aasta mais Pindi Kinnisvara hinnangu põhjal, said üksikud korterid tühjades või peaaegu tühjades majades Virmalise ja Sõpruse tänaval väärtuseks vaid ühe euro.