Stalnuhhin: EList lahkumine tooks Eestile kaasa rängad tagajärjed

Autorisaate järjekordses osas arutlevad saatejuht Viktor ja ühiskonnategelane Mihhail Stalnuhhin Euroopa riikide protestiliikumiste, tulevikustsenaariume käsitlevate eksperdiartiklite, riikide lagunemise ajaloolise kogemuse ning väikeriikide finants-majandusliku sõltuvuse üle Euroopa Liidust.

Illustratiivne foto: Mihhail Stalnuhhin

Eetri alguses õnnitles Mihhail Stalnuhhin vaatajaid kanali 13 000 tellija piiri ületamise puhul. Saatejuhi ettepanekule arutada positiivseid uudiseid märkisid vestluspartnerid, et positiivsuse mõiste on tänapäeval äärmiselt relatiivne: see, mis ühele tundub hea uudisena, tekitab teises vastupidise reaktsiooni.

Analüüsides 1. novembri uudistevoogu, juhtis Mihhail Stalnuhhin tähelepanu Euroopa riikide protestiaktsioonide ulatusele. Šveitsis kasvasid tänavamanifestatsioonid üle kokkupõrgeteks politseiga. Saksamaal päädisid noorte protestid rahutustega. Poolas tuli tänavatele umbes 200 000 inimest ning protestid toimusid Riigikohtu kohtunike korpuse kaadrimuudatuste taustal, mida peaminister viis läbi presidendi Aafrika-visiidi ajal. Prantsusmaal peeti protestiaktsioonidel kinni üle 500 inimese, kusjuures järjekordne meeleavalduste laine algas kohe pärast koolivaheaja lõppu.

Erilist huvi pakkus Mihhail Stalnuhhinile meedias (eelkõige portaalis ERR viitega välismaistele analüütilistele väljaannetele) ilmunud endise diplomaadi ja eksperdi artikkel Venemaa tulevikustsenaariumide kohta. Publikatsioonis edendati ideed, et riigi lagunemine oleks kõige kasulikum stsenaarium, sealhulgas vene rahvale endale. Kritiseerides sellist analüüsi, tuletas Mihhail Stalnuhhin meelde, et Vene impeerium lagunes juba 1917. aastal ning nõukogude periood ei olnud impeerium. Arutelusid suurriikide lagunemise kasulikkusest nimetas ta reaalsuskaugeteks, soovitades meenutada 1990. aastate tagajärgi, pandioksjoneid, rahvavara võileivahinna eest mahamüümist ja väljakujunenud majandussidemete purunemist.

Satiirilise eksperimendina pakkus Mihhail Stalnuhhin välja rakendada sarnast „kasuliku lagunemise“ loogikat Euroopa riikidele. Kui selle kontseptsiooni järgimisele aitab kaasa valmis institutsioonide olemasolu, siis Šveitsile oma 26 kantoniga (kus igal on oma parlament ja põhiseadus) võiks soovitada laguneda eraldi riikideks. Saksamaal, mis koosneb 16 liidumaast, eksisteeris 150–160 aastat tagasi umbes 70 vürstiriiki. Prantsusmaa jaguneb 18 piirkonnaks, sealhulgas 5 meretagust territooriumi, Korsika, Île-de-France, Provence ja Normandia. Kuid sellised soovitused kõrvaltvaatajana tunduksid naeruväärsed, kuna sisemise terviklikkuse ja turvainstitutsioonide purustamine tekitab kaose, millega on raske toime tulla.

Puudutades suurriikide potentsiaalse lagunemise teemat, rõhutas Mihhail Stalnuhhin peamisi riske: kontrolli probleemi tuumaarsenali üle ja väljakujunenud juhtimiseliidi vältimatut asendumist desorganiseeritud rühmadega, kes pole võimelised süsteemseks dialoogiks. Illustreerimaks seda, kuidas kaheldavad ideed kinnistuvad ühiskondlikus teadvuses, tõi ta ajaloolise tähendamissõna, mida režissöör Georgi Danelija jutustas kirjanik Viktor Konetski sõnade põhjal filmi „Triibuline reis“ võtetelt: laeva buffet-töötaja keetis teed veega suurest titaanist, mille põhjas lebas paks kiht keenud prussakaid. Kõneleja arvates jätavad sarnased eksperdiartiklid lugejate meeltesse analoogse „sade“.

Käsitledes Euroopa Liidu tulevikku ja Eesti olukorda, väljendas Mihhail Stalnuhhin skeptilisust EList lahkumise üleskutsete suhtes. Ta selgitas, että Eesti eelarve sõltub kriitiliselt Euroopa rahastusest ning ELi seitsmeaastane eelarveplaneerimine tagab märkimisväärse osa tuludest (teatud perioodidel üle 10% riigieelarvest). Katse neist toetustest loobuda tooks kaasa rängad majanduslikud tagajärjed.

Vestluse lõpetuseks arutasid osalejad eelseisvat poliitilist päevakorda. Valimisteni Eestis on jäänud 4 kuud ja 4 päeva. Sel perioodil hakkavad poliitilised jõud traditsiooniliselt lubama maksukärpeid, sotsiaaltoetuste kasvu ning reforme tervishoiu- ja haridusvaldkonnas.