Puuetega inimeste arv Eestis on vähenenud peaaegu 40%

2012. aastal avatud Narva hooldekodu sisevaade. Foto: Stena.ee
Alates 2018. aastast on see näitaja langenud 158 474 inimeselt 97 490 inimeseni. Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet ei oska põhjuseid täpselt selgitada, kuid mõlemad ametkonnad lükkavad ümber versiooni, nagu vähendataks puuete arvu teadlikult kokkuhoiu eesmärgil.
Eesti Puuetega Inimeste Koda puutub peaaegu igapäevaselt kokku lugudega inimestest, kellele on pärast järjekordset ekspertiisi määratud kergem puudeaste või jäetud see üldse tuvastamata. Organisatsiooni jurist Kristi Rekand tõi näite: inimesel tuvastatakse uuesti täielik töövõimetus, kuid varasema raske puude asemel määratakse keskmine või ei määrata puuet üldse.
„Loomulikult tekib inimesel küsimus: mis on muutunud, kui ta ise hindab oma seisundit endiseks?“ ütles ta. Tema tähelepanekute kohaselt ei ole Sotsiaalkindlustusameti uus lähenemine korduvhindamistel enam üksikjuhtum, vaid püsiv praktika.
Praegusest 97 490 inimesest on umbes igal kümnendal sügav puue. Raske ja keskmise puudega rühmade suurus on ligikaudu võrdne. Juristi hinnangul on sellist langust raske kooskõlla viia diagnostika paranemise, krooniliste haiguste leviku, rahvastiku vananemise ja vaimse tervise probleemidega noorte arvu kasvuga.
Inimesed pöörduvad hindamiseks harvemini
Ka riigiasutused ei ole leidnud ühest selgitust. Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi teenusejuht Kalev Härk seostab märgatavat osa langusest pöördumiste arvuga: 2025. aastal oli taotlusi 15 000 võrra vähem kui 2022. aastal.
Tööealine inimene saab paluda üheaegselt töövõime hindamist ja puudeastme tuvastamist. Selleks tuleb vormil vastav soov eraldi märkida. Kolme aasta jooksul on selliste ühistaotluste osakaal vähenenud ligikaudu kümnendiku võrra.
Juristi arvates tuleb esmalt välja selgitada, miks inimesed esitavad taotlusi harvemini. Ta möönab, et mõned loobuvad katsest juba ette, kuna peavad puude saamise protseduuri liiga keeruliseks. Kui see on nii, peaks riik pingutama selle nimel, et inimesed pöörduksid neile ette nähtud toetuste ja soodustuste saamiseks, leiab jurist.
Veel ühe versioonina näeb ekspertiisi teenusejuht internetis levivat desinformatsiooni. Jutt käib teadetest, nagu piirataks määratavate puuete arvu kulude kärpimiseks. Ta kinnitas, et ametile ei ole seatud iga-aastast piirarvu puuete kogusele ega piiranguid toetuste summale, samuti pole saadud juhiseid liigsete kulutuste kohta.
Tema sõnul hakkavad mõned inimesed pärast korduvhindamise mitterahuldavat tulemust rääkima neilt puude tahtlikust äravõtmisest. Puudeastme muutumine on aga võimalik ka pärast tervise paranemist, näiteks trauma, insuldi või ootamatu raske haiguse järel.
Otsus ei sõltu ainult diagnoosist
Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et haiguse olemasolu iseenesest ei tähenda veel automaatset puude määramist. Spetsialistid kontrollivad, kas inimene saab ilma kõrvalise abita hakkama igapäevatoimingutega, mis on seotud nägemise, kuulmise, kõne, keele ja psüühiliste funktsioonidega.
Pärast edukat ravi võivad piirangud kaduda, kuigi haigus ise jääb alles. Kui inimene on taas võimeline tegema vajalikke olmetoiminguid ja tema seisund ei vasta kehtestatud kriteeriumidele, ei ole ametil õigust talle puuet määrata. Sellise selgituse andis ekspertiisi teenusejuht.
Ka Sotsiaalministeerium kinnitab, et korraldust selliste otsuste arvu vähendamiseks pole antud. Puuetega inimeste poliitika osakonna juhataja Kadri Mets teatas, et näitaja vähenemisel ei ole ühte kindlat põhjust.
Väljamaksete süsteem ei ole tema sõnul piiratud eelnevalt kindlaksmääratud summaga. Toetust saavad kõik inimesed, kellel on selleks õigus, ning lõplikud kulud võivad ületada esialgset arvestust, kuna need sõltuvad tegelikust saajate arvust.
Ühendatud protseduur jääb arusaamatuks
Keerukus on ministeeriumi hinnangul seotud ka kahe protseduuri ühendamisega ühes taotluses. Kui inimene esitab sellise taotluse, tugineb amet Töötukassa tulemustele ega suuna teda eraldi väliseksperdi juurde.
Pärast töövõime määramist teisendab amet eri valdkondade hinnangud puudeastme otsuseks. Umbes üheksal juhul kümnest kasutatakse matemaatilist arvutust. Ministeeriumi esindaja möönis, et taotlejatel on raske näha seost esimese ja teise otsuse vahel.
Kristi Rekand ütles, et just pärast ühistaotlusi on paljud saanud madalama puudeastme. Ministeerium on mures, et taotlusi jääb vähemaks ning inimeste seas süveneb arvamus peaaegu võimatust või äärmiselt keerulisest protseduurist.
Järgmisel aastal plaanib ministeerium luua tööealistele inimestele võimaluse läbida vaid üks, arusaadavam hindamine. Seejuures peab ametkonna esindaja sõnul abi muutuma kättesaadavamaks ka neile, kellele puuet ei määratud.
Samas jääb puudeaste ise oluliseks eelkõige sotsiaaltoetuste saamiseks. Need väljamaksed hüvitavad osaliselt lisakulusid, selgitas ta.
Otsuse saab vaidlustada kohtus
Ameti otsust on lubatud vaidlustada riigilõivuvabalt. Eesti Puuetega Inimeste Koda nõustab taotlejaid ja aitab neil selliseid pöördumisi ette valmistada.
2025. aastal pöördus Kristi Rekandi hinnangul sarnase abi saamiseks umbes 20 inimest; 2026. aastal on pöördumiste arv kasvanud. Seejuures on hagi esitamine paljude jaoks psühholoogiliselt raske isegi siis, kui asja läbivaatamise eest tasu ei nõuta.

























Kommentaarid 0