58 osalejat vestluses ja 13 üritust: kuidas erivajadustega laste pered Ida-Virumaal koonduvad

Illustreeriv foto: MOLODOI
Hariduslike erivajadustega laste omaksvõtmise küsimused, kaasava hariduse keerukus ja ühiskondlike stereotüüpide ületamine nõuavad avatud dialoogi ja reaalseid tegusid. Mittetulundusühingu MTÜ Süda kõrval juht Jana Kalyniuk rääkis vestluses ajakirjanik Natalja Iivarinen-Näksiga sellest, kuidas isiklik kogemus erivajadusega lapse kasvatamisel kasvas üle toetavaks kogukonnaks, milliste barjääridega põrkuvad vanemad koolides ja mänguväljakutel ning miks peab ühiskond liikuma haletsusest teadliku mõistmise suunas.
Idee luua organisatsioon, mis ühendaks hariduslike erivajadustega lapsi kasvatavaid peresid, kujunes Jana Kalyniukil mitme aasta jooksul. Kui tema tütrele pandi kolmeaastaselt diagnoos, tuli noorel emal iseseisvalt otsida infot ja kohanemisviise, kuna valmislahendusi keegi ei pakkunud. Aja jooksul tekkisid tema ümber teised vanemad, kes seisid silmitsi sarnaste probleemidega ja tegutsesid katse-eksituse meetodil. Mõistmine, kui väga pered vajavad psühholoogilist, moraalset ja informatiivset tuge, ajendas Janat tegutsema. Organisatsiooni MTÜ Süda kõrval ametlik avamine toimus 2. detsembril.
Organisatsioon rajab oma tegevuse kaasamise põhimõtetele, ühendades lapsi ja nende vanemaid. Jana Kalyniuk rõhutab, et vanemate aitamine mõjutab otseselt lapse seisundit, mistõttu on põhirõhk täiskasvanute psühholoogilisel toetamisel ja laste sotsialiseerumiseks tingimuste loomisel. Praeguseks toimub osalejate suhtlus Viberi vestlusgrupis, kuhu kuulub juba 58 inimest, ning aktiivsete vabatahtlike tuumiku moodustavad 10–15 inimest. Esimese tegevusaasta jooksul korraldas organisatsioon 13 üritust, millest esimene suurem väljasõit mais oli visiit ühe ema aeda, kus lapsed esimest korda kohtusid ja kergesti ühise keele leidsid.
Fondi teiste algatuste hulgas on ekskursioon Jõhvisse, et tutvuda õpetatud koertega – idee sündis pärast TikToki video vaatamist ja suhtlust spetsialistiga. Kõige mahukam sündmus oli kahepäevane väljasõidulaager, mida rahastas täielikult Narva heategevusfond. Jana sõnul andis see laager lastele võimaluse sõbruneda ning metseen, nähes osalejate õnnelikke silmi, kutsus avalikult ettevõtjaid üles sarnaste emotsioonide nimel aktiivsemalt heategevuses osalema.
Erilist tähelepanu pöörati vestluses stereotüüpide ja ühiskonna hukkamõistu probleemile. Erivajadustega laste vanemad põrkuvad sageli müütidega diagnooside põhjuste kohta – alates süüdistustest vales kasvatuses ja „ärahellitamises“ kuni hinnanguteni vaktsineerimise või elustiili kohta. Jana Kalyniuk märgib, et vanem põlvkond tõlgendab käitumuslikke iseärasusi sageli halbade kommete tagajärjena, mõistmata, et laps sündis teistsuguste närviseostega. Ühiskonna reaktsioon väljendub sageli haletsuses, mitte sügavas mõistmises, mis tekitab barjääre tavalises inimlikus suhtluses.
Lahates koolihariduse teemat, märkis Jana, kes töötab tugiisikuna erikoolis, et raske intellektipuudega lastele on loodud mugav erikeskkond. Kuid säilinud intellektiga lastele, kes õpivad tavakoolides, annab just kaasamine tugeva arengustiimuli. Omakorda õpivad tavalapsed tänu koosõppimisele aktsepteerima maailma mitmekesisust. Samal ajal seisavad koolid silmitsi tohutute raskustega: puudus on autistidele mõeldud rahunemisruumidest, vajadus on individuaalse lähenemise ja personali eriväljaõppe järele. Üleminek lasteaiast kooli koos selle müra ja uute ärritajate hulgaga on erivajadusega lapsele tõsine stress, mida aitab ületada kvalifitseeritud tugiisik.
Rääkides Kohtla-Järve infrastruktuurist, viitas Jana Kalyniuk varustatud linnaväljakute puudumisele puuetega või autismiga lastele. Olukorra parandamiseks esitas organisatsioon projekti Kohtla-Järve kaasava eelarve konkursile. Projekt näeb ette olemasoleva mänguväljaku täiendamist kaasavate vahenditega, et erinevate võimetega lapsed saaksid koos mängida. Naaberlinnas Jõhvis on sarnased elemendid väljakutel juba olemas.
Rahaliselt eksisteerib organisatsioon eranditult vabatahtlikkuse alusel ja tänu sponsorabile. Seejuures on emad ise üles näidanud suurt loovust: nad valmistavad mänguasju, käsitööseepe, satiinist roose ja osalevad liikumise toetamiseks 6. detsembril kultuurimajas toimuval jõululaadal. Vastates küsimusele, mida on talle õpetanud erivajadustega lapsed, tunnistas Jana Kalyniuk, et nad on õpetanud teda nägema inimese sügavust sõltumata tema välimusest või staatusest, samuti siiralt rõõmustama kõige väiksemate võitude ja sammude üle eluteel.

























Kommentaarid 0