Talvel maksavad Ida-Virumaa elanikud sooja eest erinevate tariifide alusel

Illustratiivne foto: Facebook
Küttearve suurus Ida-Virumaal ei sõltu mitte ainult linnast, vaid ka konkreetsest piirkonnast. Narvas hoiavad kulusid vaos odavamad soojusallikad, Sillamäel püsib tariif endine, kuid Kohtla-Järvel ületab erinevus üksikute linnaosade vahel kahte korda.
Kütteperiood algas oktoobris, kuid esimesi miinuskraade on Eestis oodata lähinädalatel. Makse suurus sõltub tarbitud soojuse hulgast, välistemperatuurist ja maja seisukorrast, mitte ainult kehtestatud megavatt-tunni hinnast.
Tariifi mõjutavad ka soojuse tootmismeetod, kütuse liik, soojusvõrkude seisukord ja tarbijate arv. Enamikus linnades on hooaja hinnad juba kindlaks määratud, kuid mõned neist võivad kevadeni muutuda.
Narva kasutab odavamaid soojusallikaid
Alates 3. maist 2026 kehtib Narvas piirtariif 137,69 eurot megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Võrreldes varasema kehtestatud hinnaga 105,04 eurot, tõusis see umbes 31%.
See näitaja ei pruugi aga jääda tegelikuks hinnaks kogu hooajaks. Nagu ütles Narva Soojusvõrgu juht Pavel Rušeljuk, muutub lõplik tariif sõltuvalt sellest, kus täpselt konkreetsel hetkel soojust toodetakse.
Balti elektrijaama 11. energiaploki töötamisel toodetakse üheaegselt elektrit ja soojust. Tänu sellele on küte odavam. Kui elektrienergia müümine turul muutub ebakasumlikuks, toodetakse soojust gaasikatlamajas, kus kulud on suuremad.
Plokk osaleb soojuse tootmises alates oktoobri lõpust. „Kui 11. plokk toodab soojust koos elektrienergiaga, kehtib madalam piirhind,“ ütles Rušeljuk. Ta märkis ka, et arvel olev summa määratakse tarbimismahu, ilma ja selle järgi, kui hästi on maja soojustatud.
Narval on ka teine viis kulude kärpimiseks. Alates 1. novembrist on linnal lubatud kütmisel kasutada maagaasi asemel põlevkiviõli. Luba on antud kuni 30. aprillini 2027, gaas jääb esialgu varukütuseks.
Narva linnapea Jaan Tootsi sõnul maksab soojus 11. energiaploki kasutamisel umbes 74 eurot megavatt-tunni kohta, põlevkiviõliga töötades aga ligikaudu 113 eurot. Arvutuslik keskmine hind mõlema allika kasutamisel on umbes 95 eurot megavatt-tunni kohta. See on veidi kõrgem Tallinna ja Tartu näitajatest, kuid märgatavalt madalam kehtestatud piirmäärast 137 eurot.
Toots tänas majandusministeeriumi ja Keskkonnaametit põlevkiviõli kasutamise kooskõlastamise eest. Tema sõnul eelnes sellele otsusele suur töö, mis peaks aitama vähendada elanike makseid.
Edaspidi loodab linn saada odavamat soojust pärast uue magistraali ehitamist. Projekt näeb ette Auveres asuva Eesti elektrijaama ühendamist Balti elektrijaamaga ja seejärel liitmist Narva kaugküttevõrguga.
Umbes 20 kilomeetri pikkune toru on juba projekteeritud, nüüd tuleb välja kuulutada ehitushange. Linnapea hinnangul õnnestub objekt käivitada mitte varem kui kahe talve pärast. Esimese viie aasta jooksul lisanduvad hinnale ehituskulud, mistõttu on linnapea ootuste kohaselt hind umbes 60–65 eurot megavatt-tunni kohta. Pärast nende kulude tasumist muutub tariif linna lootuste kohaselt veelgi madalamaks.
Sillamäe säilitab esialgu endise hinna
Sillamäel maksab küte endiselt 67 eurot megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Ettevõte Silpower on hoidnud seda tariifi mitu aastat ega ole veel taotlenud selle ülevaatamist.
Linnapea Tõnis Kalberg teatas, et viimase piirhinna kooskõlastas Konkurentsiamet 2023. aastal. Linnavalitsuse teada ei ole tarnija esitanud taotlusi hinna muutmiseks.
Samal ajal uuendab Silpower soojusvõrke. Eelmisel ja käesoleval aastal tegi ettevõte moderniseerimistöid, sealhulgas rekonstrueeris umbes 2,8 kilomeetrit vanu soojustrasse Ranna tänaval ja Viru puiesteel.
Silpoweri juht Ago Silde seostas neid töid soojuskadude vähenemise ja varustuskindluse tõstmisega. Soojuse tootmiseks kasutab ettevõte puiduhaket.
Kuni 2026. aasta lõpuni jääb hind Silde sõnul praegusele tasemele. Mis saab sellest 2027. aastal, sõltub kütuse maksumusest ja õhutemperatuurist. Tarnija sooviks tariifi säilitada, kuid lubada seda ei saa.
Kohtla-Järvel määrab tariifi linnaosa
Kohtla-Järvel ja Jõhvis tegutseb mitu soojusvarustussüsteemi, mistõttu kõigile ühist hinda ei ole. Sõltuvalt piirkonnast võib kütte maksumus erineda rohkem kui kaks korda.
Gren Viru ühtne võrk hõlmab Järve, Ahtme ja Sompa linnaosa Kohtla-Järvel ning Jõhvit. Kuni 10. detsembrini maksavad tarbijad tariifi alusel 62,78 eurot megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Seejärel on hind 66,36 eurot, mis tähendab umbes 5,7% tõusu.
Ettevõte põhjendab tõusu kütuse-, elektri- ja muude tootmiskomponentide kulude kasvuga. Seejuures ei saa võrk põhiosa soojusest mitte eraldi kütusest: kasutatakse suurettevõtete jääksoojust ja elektrienergia tootmisel tekkivat soojust. Vajadusel täiendatakse neid teiste allikatega.
2025. aastal moodustasid need kaks jääksoojuse liiki 99% kogu Gren Viru võrgus kasutatud energiast, teatas Gren Eesti juht Margo Külaots. Tema sõnul võimaldab see vähendada vajadust täiendavate allikate, sealhulgas fossiilkütuste järele.
Gren Viru ei plaani lähiajal soojusvarustuse struktuuri muuta. Hind on Järve, Ahtme, Sompa ja Jõhvi piirkonnas ühesugune. Seejuures ei tähenda võrdne megavatt-tunni hind ühesuguseid arveid: neid mõjutavad maja energiatõhusus, ilmastikutingimused ja elanike tarbimisharjumused.
Teistes Kohtla-Järve linnaosades on soojus kallim. OSK Grupi andmetel on alates 2026. aasta novembrist Oru linnaosas kütte hind 117,64 eurot megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Seal kasutatakse kütmiseks maagaasi.
Kukrusel oli eelneval perioodil tariif 121,35 eurot megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Alates 2027. aasta jaanuarist võib hind tõusta 156 euroni, kuid lõplikult pole seda veel kinnitatud. Selles piirkonnas toodetakse soojust vedelgaasi abil.
























Kommentaarid 0