Piir Venemaaga võib sulguda 1. detsembril: Narvas tuntakse muret perede ja äri pärast

Eesti valitsus valmistab ette meetmeid piiripunktide sulgemiseks alates 1. detsembrist. Sellisel juhul võivad Narva elanikud kaotada võimaluse liikuda üle silla Ivangorodi, kuid lõplikku otsust pole veel vastu võetud ning võimalike piirangute tähtaeg on määramata. Tõuke selliste meetmete ettevalmistamiseks andis diversioonikatse kaitsetööstusettevõtte Threod Systems vastu. Eesti võimud seostavad seda Venemaa sõjaväeluurega GRU. Laupäeval, 15. novembril kell 03:06 rünnati Viimsis droonitootja Threod Systems hoonet. Kurjategijad üritasid objekti süüdata ja korraldada plahvatust, kuid tänu ettevõtte enda turvameetmetele ei õnnestunud neil rünnakut lõpule viia, teatasid Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur.

Illustratiivne foto: YouTube

Võimalik kõigi Eesti ja Venemaa vaheliste piiripunktide töö peatamine tekitas sotsiaalmeedias peamiselt ärevust ja rahulolematust. Elanikud räägivad eakatest vanematest ja teistest sugulastest, keda muutub raskemaks külastada, ning Narvas kardetakse kahjusid hotellidele ja toitlustusasutustele. Poliitikud hindavad otsust erinevalt: ühed seostavad seda julgeolekuohtudega, teised kutsuvad üles tagajärgi põhjalikumalt läbi arvutama.

Kõige sagedasemaks teemaks aruteludes said sugulased, kes elavad teisel pool piiri. Kasutajad leiavad, et uued piirangud tekitavad probleeme eelkõige tavalistele peredele. Mõned kirjutasid, et võimud rikkusid inimeste uusaastaplaanid, teised lisasid kommentaaridele poliitilisi süüdistusi ja nalju.

Üks arutelus osaleja rääkis siseminister Igor Tarole oma perest: eakas ema jäi Venemaale, pere aga asub Eestis. Ta märkis, et reisid läbi kolmandate riikide on Eesti palga juures liiga kallid, ja esitas küsimuse: «Kas ma pean loobuma siinsest perest või seal olevast emast?»

Teine kommentaator mainis Soomet, kus Venemaa suund on samuti suletud ja püstitatud tara. Seejuures ületavad tema sõnul inimesed Venemaalt seda ikkagi. Kasutaja kirjutas, et oleks valmis maksma võimaluse eest käia kaks korda aastas omaste juures: tema poeg elab Soomes, aga vanaema tahab temaga kohtuda. Ta oletas ka, et Euroopa Liidu normid ei pruugi lubada selliseid reise täielikult keelata.

Kommentaarides kõlas ka küsimus, miks suletakse piiripunktid just Eestis, kui arutelu ajendiks said sündmused naaberriikides. Üks kasutaja küsis naljatledes, kuidas on seotud sündmused lätlastega ja Eesti võimude otsus.

Osa osalejaid arutas praktilisi tagajärgi. Kasutajad tegid nalja, et tuludest jäävad ilma inimesed, kes teenisid Narvas järjekordade korraldamisega, ning ka rongiliiklus riikide vahel võidakse lõpetada. Kõlas oletus, et pärast piiri sulgemist saab Turkish Airlines rohkem reisijaid. Teised ironiseerisid selle üle, et kaovad järjekorrad, nimekirjad ja nendega seotud ebameeldivused, sealhulgas lood eakatest naistest, kes reegleid ei teadnud.

Mõned kommentaatorid nõudsid välisminister Margus Tsahkna tagasiastumist ja valitsuse vahetust. Teised toetasid võimalikku sulgemist ja kirjutasid, et seda tuleks säilitada kuni olukorra paranemiseni. Selliseid heakskiitvaid avaldusi kohtas kogutud reaktsioonide põhjal harva.

Julgeolekuküsimused said üheks põhjuseks, miks otsust seostati riigi poliitikaga. Aleksei Jevgrafov ütles, et piiripunktide töö lõpetamise varianti arutati juba varem. Tema sõnul võidi selle poole pöörduda pärast provokatsioone või vastava teabe laekumist riigiasutustele.

Jevgrafovi arvates on otsus seotud viimaste sündmustega, sealhulgas teadetega diversioonikatsest. Ta usub, et valitsus otsustas piiri sulgemise kasuks pärast vastava info ilmnemist.

Samas tõdeb ta, et piiriäärsetele elanikele kujuneb otsus tõsiseks probleemiks. Tema poole pöörduvad juba narvalased, kes vajavad vastuseid teadete tõepärasuse ja võimude edasiste sammude kohta. Tema sõnul ei tule inimesed niivõrd pretensioonidega, kuivõrd küsimustega: paljud ei mõista, mis toimub ja mida edasi oodata.

Täiendavat ärevust tekitab Jevgrafovi hinnangul tasuline ligipääs osale väljaannetele. Mõned elanikud ei saanud teatud infoportaalides lugeda isegi uudiste pealkirju ja polnud seetõttu kindlad, kas piiri tõesti kavatsetakse sulgeda. Ta ütleb, et märkab inimeste juures hirmu, peataolekut ja paanikat, mitte aga temale suunatud viha.

Mure põhjused on seotud ka perekondlike kohustustega. Paljudel Narva elanikel on sugulasi teisel pool piiri, sealhulgas eakaid vanemaid, kes vajavad abi. Tema arvates lisandub uus olukord piirkonna niigi olemasolevatele probleemidele ja halvendab veelgi inimeste meeleolu.

Võimaliku otsuse majanduslikke tagajärgi märkis Narva linnavolikogu opositsioonisaadik ja Kohtla-Järve hariduse peaspetsialist Deniss Lartšenko. Ta leiab, et piiripunkti töö on märgatavalt seotud linna majandusega: hotellid ja toitlustusettevõtted saavad olulise osa tulust transiitturistidelt.

Tema hinnangul mõjutab liikluse peatamine üle piiri kõige tugevamalt just neid ettevõtteid. Ta leiab, et enne sellist otsust peaksid võimud uuesti asjaolusid ja võimalikke riske uurima, kuna punkti töörežiimi muutmine puudutab Narva elu.

Samas möönab saadik, et riiklikud julgeolekuotsused võivad tugineda lisaks avalikele andmetele ka salajasele informatsioonile. Seetõttu peab ta võimalikuks, et võimudel võisid ilmneda asjaolud, mida nad peavad kriitiliseks. Ta loodab, et võimalik sulgemine on tingitud tegelikust ohust riigile, mitte valimiseelsest poliittehnoloogiast.