Narvas tõusevad toetused kolmanda lapse puhul 550 euro võrra kuus

Illustratiivne foto: Pixabay
Lapsevanemate toetus Narvas koosneb riiklikest ja kohaliku omavalitsuse väljamaksetest. Ühed neist määratakse kõigile peredele, teised sõltuvad laste arvust, sissetulekutest, varalisest seisust või linnas registreeritud elukoha kestusest. Seejuures on 25 aastaga lasteaialaste arv siin vähenenud peaaegu poole võrra.
2025. aasta alguses oli Narvas 52 058 elanikku, kuid oktoobriks langes see näitaja 51 223-ni. Veerandsajandiga on lasteaialaste arv vähenenud ligikaudu 3000-lt 1700-le ning koolieelsete lasteasutuste arv 25-lt 10-le. Igal aastal eraldab linn perede toetamiseks sadu tuhandeid eurosid, jagades samal ajal sotsiaalse infrastruktuuri kulusid üha väiksema arvu linlaste vahel.
Raha saavad lapsevanemad kahest süsteemist. Riik maksab peamisi igakuiseid toetusi sõltumata pere elukohast: reeglid on samad nii Narvas, Tartus kui ka Tallinnas. Kohaliku omavalitsuse abi kehtestatakse eraldi, mistõttu võivad selle suurus ja nõuded eri omavalitsustes erineda.
Linna sünnitoetus on jaotatud kahele aastale
Lapse sünniga tekib perel õigus 320 eurole riigilt ja veel 1500 eurole linnaeelarvest. Kokku on see 1820 eurot, kuid kogu väljamakse ei laeku korraga.
Riiklik raha kantakse üle ühekordselt. Linna osa laekub etappide kaupa: 900 eurot pärast sündi, seejärel 300 eurot pärast lapse esimest ja teist sünnipäeva.
Õigus Narva toetusele on seotud registreeritud elukohaga. Laps ja taotluses märgitud lapsevanem peavad rahvastikuregistri andmetel olema katkematult Narva elanikud alates sünnihetkest kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Kolimisel, näiteks Tallinnasse, riskib pere toetuse järgmistest osadest ilmajäämisega.
Esimese osa saamiseks tuleb pöörduda Narva Sotsiaalabiameti poole hiljemalt aasta jooksul pärast sündi. Selle tähtaja möödalaskmine ei sulge võimalust saada teist ja kolmandat osa, kuid sel juhul tuleb taotlus esitada enne lapse ühe aasta ja 11 kuu vanuseks saamist.
Iga järgneva summa saamiseks uuesti pöörduda ei ole vaja. Pärast toetuse määramist laekuvad maksed automaatselt, kui nõuded on endiselt täidetud.
Pärast kolmanda lapse sündi toetuste summa muutub
Tavalise riikliku lapsetoetuse suurus sõltub lapse järjekorranumbrist: esimese ja teise lapse eest makstakse 80 eurot, kolmanda ja järgmiste eest 100 eurot. Need väljamaksed on tulumaksuvabad ning õigus neile ei sõltu vanemate tööhõivest.
Kui peres on kolm kuni kuus last, keda toetuse määramisel arvesse võetakse, saab pere lisaks 450 eurot kuus lasterikka pere toetust. Seitsme ja enama lapse puhul on täiendav summa 650 eurot.
Kahe lapsega peres on igakuine toetus 160 eurot, kolme lapsega aga 710 eurot. Seega on vahe 550 eurot kuus ja 6600 eurot aastas. Nelja lapse puhul ulatub summa 810 euroni, viie puhul 910 euroni ja kuue puhul 1010 euroni.
Täiskasvanute teenistus nende toetuste määramisel rolli ei mängi. Ühesugusele toetusele võivad loota nii töötavad ja hea sissetulekuga vanemad kui ka töötud. Seejuures võetakse arvesse laste arvu, mitte neid ülalpidavate täiskasvanute hulka.
Seetõttu saab lahutatud naine, kes kasvatab üksi kahte koolilast, 160 eurot. Kolme lapsega perele on ette nähtud 710 eurot isegi siis, kui nende eest hoolitsevad ja tööl käivad mõlemad vanemad. Täiendav 450 eurot määratakse lasterikkuse, mitte madala sissetuleku tõttu.
Üksikvanema staatus iseenesest toetust ei anna
Üksikvanema lapsele on riik ette näinud eraldi toetuse summas 100 eurot kuus. Kuid teise vanema puudumine pereelust ei tähenda veel automaatset õigust sellele rahale.
Kui abikaasad on lahutatud, isa on dokumentides kirjas, kuid ei osale kasvatamises ega maksa elatist, siis sellist toetust tavaliselt ei määrata. Eelkõige on see ette nähtud juhul, kui sünniaktis puuduvad andmed isa kohta või kui teine vanem on ametlikult tagaotsitav.
Järelikult ei ole pikaajaline elatise puudumine ega teise vanema keeldumine lastega suhelda iseenesest aluseks 100-eurose toetuse maksmisele.
Kuidas võib kujuneda abi töötu ema jaoks
Tingimusi saab vaadelda 36-aastase narvalanna Svetlana näitel. Ta kasvatab üksi kaheksa- ja 12-aastast last, on lahutatud ja jäi hiljuti tööst ilma. Laste isa elatist ei maksa ning korteriüür koos kommunaalkuludega läheb perele maksma 300 eurot kuus.
See on arvutuslik näide, mis on koostatud kehtivate reeglite põhjal. Praegu on Svetlana ainus garanteeritud sissetulek lapsetoetused summas 160 eurot kuus. Spetsiaalsele üksikvanema toetusele ta pretendeerida ei saa: isa on registriandmetes kirjas ning lahutus iseenesest sellist õigust ei loo.
Kui naine pöördub elatise väljanõudmiseks kohtusse ja täidab seadusega sätestatud nõuded, võib ta pretendeerida riiklikule elatisabile. Selle suurus on kuni 200 eurot lapse kohta kuus, mistõttu võib summa koos lapsetoetustega ulatuda 560 euroni.
Üksnes teatest, et endine abikaasa raha ei anna, ei piisa. Sõltuvalt olukorrast tuleb läbida ettenähtud sissenõudmismenetlus, pöördudes kohtusse või kohtutäituri poole.
Pärast töölt vabastamist on Svetlanal õigus end Töötukassas arvele võtta. Rahalise hüvitise saamise võimalus sõltub eelnevast kindlustusstaažist ja töösuhte lõpetamise põhjusest. Isegi ilma õiguseta rahalisele väljamaksele saab ta kasutada tööotsingu- ja nõustamisteenuseid.
Toimetulekutoetuse puhul arvestatakse sissetulekuid ja eluasemekulusid
Kui pere vahenditest ei piisa, on võimalik esitada taotlus toimetulekutoetuse saamiseks. Alates 2026. aasta jaanuarist on arvestuslik toimetulekupiir 220 eurot pere esimese liikme kohta ja 264 eurot iga alaealise lapse kohta. Kahe lapsega ema puhul on baasarvestus 748 eurot kuus.
Valemisse lisatakse ka lubatud eluasemekulud. Oletame, et Svetlanal on vaid 160 eurot lapsetoetusi ning kogu korteriüür summas 300 eurot vastab kehtestatud piirmääradele. Sellisel juhul oleks toimetulekutoetus 888 eurot.
Sellise arvutuse kohaselt ulatuks pere vahendite kogumaht koos lapsetoetustega 1048 euroni. Sellest 300 eurot on ette nähtud eluasemekulude katmiseks.
Kui lisanduvad elatistabi, töötuskindlustushüvitis või muu tulu, mida arvestuse juures arvesse võetakse, väheneb toimetulekutoetuse suurus. Taotluse läbivaatamisel kontrollitakse pere sissetulekuid ja vara ning muid seadusega sätestatud asjaolusid.























Kommentaarid 0