Подписаться в Telegram
Kirjuta
Teksti seaded

Nii näevad välja uudised ja kommentaarid. Valik jääb selles brauseris meelde.

Teksti suurus
100%
Reavahe
Kirjatüüp

Eesti valmistab digiriiki ette välismaalt tegutsemiseks okupatsiooni korral

Eesti valmistab digiriiki ette välismaalt tegutsemiseks okupatsiooni korral
Illustratiivne foto: YouTube

Eesti võimud valmistavad ette varustsenaariumi, mille kohaselt riiklikud onlinesüsteemid jätkavad tööd välismaistelt platvormidelt. Politico teatab, et sellist varianti kaalutakse sissetungi, territooriumi okupeerimise või andmekeskuste hävitamise puhuks.

Tegemist ei ole ainult info kopeerimisega väljapoole riiki. Uus strateegia peab võimaldama riiklike andmete kasutamist ja digiteenuste toetamist isegi siis, kui asutused Eesti sees muutuvad kättesaamatuks.

Tallinn vaatab sellist stsenaariumi arvestades riigi asukohta: Eesti rahvaarv on 1,3 miljonit inimest ning selle piir Venemaaga on 294 kilomeetrit pikk. Võimud pelgavad, et Moskva rünnaku korral Euroopa Liidu riigi vastu võib Eesti osutuda üheks peamiseks sihtmärgiks. Eriteenistused on varem rääkinud Venemaa hübriidsõjast Euroopa vastu ning Tallinn seostab Moskvaga küberründeid, süütamiskatseid ja sidekaablite kahjustamist merepõhjas.

Plaani üks autoreid Tõnu Grünberg, kes töötas varem Justiits- ja digitehnoloogiaministeeriumi digitaalse taristu ja küberturvalisuse asekantslerina, selgitas, et ettevalmistus on vajalik kaheks olukorraks: andmetöötluskeskuste hävitamiseks või vaenlase vägede ilmumiseks riiki. „Kõik kriitilise tähtsusega teenused peavad jääma kättesaadavaks,“ ütles ta.

Riiklike andmete varukoopia on juba loodud Luksemburgis. Seal asuvas Eesti andmesaatkonnas hoitakse riiklike andmete koopiat, sealhulgas rahvastikuregistrit, kinnistusraamatut ja seaduste tekste. Nüüd soovivad võimud liikuda lihtsalt hoiustamiselt selle info täisväärtuslikule kasutamisele kriisi ajal.

Selleks juurutab valitsus turvatud rakendusi korraga mitmel pilveplatvormil: Microsoft Azure, Amazon Web Services ja riigi oma pilveteenus. Süsteem majutatakse andmesaatkonnas ja teistel Euroopa platvormidel. Sel kuul asus Grünberg ettevõtte Levira peadirektori ametikohale.

Justiits- ja digitehnoloogiaministeeriumi arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere ütles Politicole, et plaan on mõeldud kahjude vähendamiseks kõige raskemas olukorras. Ta usub, et kõiki ohte on võimatu täielikult välistada, mistõttu vajab riik baassüsteemi, mille abil on võimalik digiriik taastada.

E-teenuste haavatavus sai Eesti jaoks ilmseks juba 2007. aastal. Toona kestsid küberründed 22 päeva ja halvasid paljude riiklike ja kommertsteenuste töö. Hiljem panid Eesti võimud vastutuse rünnakute eest Venemaale.

Pärast seda asus Tallinn tegelema digitaalse taristu mastaapse uuendamisega. 2007. aasta rünnakud olid paljuski esimene mastaapne kaasaegne küberrünnak terve riigi vastu ning Eestist on aja jooksul saanud üks maailma digitaliseeritumaid riike. Londoni mõttekoja Royal United Services Institute vanemteaduri Joseph Jarnecki hinnangul valisid Eesti võimud ettenägeliku viisi avalike teenuste digitaalsele kujule viimiseks.

Sõjasündmused on näidanud, et andmekeskused võivad olla riigile sama olulised kui energiaobjektid. Eelmisel kuul ründas Ukraina Vene teenusepakkuja Yandex kolme andmetöötluskeskust. Materjali autorite hinnangul on arvutustaristu selles osas võrreldav elektrijaamadega, millest sõltub energia, soojuse ja kütuse tarnimine nii tsiviilisikutele kui ka sõjaväele.

Eesti strateegia peegeldab muutust lähenemises digitaalsele turvalisusele. Varem püüdsid riigid eelkõige hoida andmeid, seadmeid ja andmekeskusi oma piiride sees. Nüüd jaotavad riigid, kelle jaoks konfliktioht on suurem, digitaalset taristut eri asukohtade ja riikide vahel.

Neljapäeval teatasid Suurbritannia ja Norra, et uurivad võimalust vastastikuseks turvatud andmete hoiustamiseks oma andmesaatkondade kaudu. Jarnecki märkis, et ka Eesti arendab partnerlust ja liite usaldusväärsete kolmandate riikidega, piirdumata vaid füüsilise kontrolliga kõigi ressursside üle oma territooriumil.

Eelmisel nädalal mõjutas Microsofti süsteemide rike ettevõtteid ja riike üle kogu maailma, näidates taas vajadust pilveteenuse pakkujate diversifitseerimise järele küberrünnakute, tõrgete või tehniliste rikete puhuks.

Allmere selgitas, et esialgu keskendusid võimud riiklike andmete säilitamisele, sealhulgas Luksemburgi andmesaatkonnas. Järgmine etapp on seotud riigi pideva toimimisega nende andmetega kriisi ajal. Lisaks peavad andmed säilitama arusaadavuse ja praktilise rakendatavuse ka aastakümnete pärast.

Kommentaarid 0

või logige sisse Telegrami või Google'iga

Kommentaare veel pole.

Päeva allahindlused Narvas

Kus on odavam →
0

Saidi partnerid

Veel uudiseid

Talvel maksavad Ida-Virumaa elanikud sooja eest erinevate tariifide alusel

Küttearve suurus Ida-Virumaal ei sõltu mitte ainult linnast, vaid ka konkreetsest piirkonnast. Narvas hoiavad kulusid vaos odavamad soojusallikad, Sillamäel püsib tariif endine, kuid Kohtla-Järvel ületab erinevus üksikute linnaosade vahel kahte korda.

täna, 07:51 240 vaat. #Narva #Ida-Virumaa #Kohtla-Järve
Nädala teemad

Otsime eestikeelsete uudiste pealkirjadest ja tekstist. Näiteks: Kreenholm, buss 31, piirijärjekord.

TeenusedMenüü
Сервисы STENA.eeвсё для жизни в Нарве и Ида-Вирумаа
Loo
Paigalda iPhone'i
  1. Vajutage „Jaga“ Safari ekraani allosas (iPadis — üleval).
  2. Kerige loendit ja valige „Lisa avaekraanile“.
  3. Vajutage „Lisa“ — STENA.ee ikoon ilmub teiste rakenduste kõrvale.

iPhone'i Chrome'is samamoodi: „Jaga“ aadressiribal, siis „Lisa avaekraanile“.

Uudiste teavitused

Laadimine…