Migrantide tabamine, kodakondsuse äravõtmine ja viisakeskuste sulgemine: mis toimub Balti riikides

Balti riigid on silmitsi seisnud tõsiste väljakutsetega rändepoliitika ja riikliku julgeoleku valdkonnas. Eestist on saamas Skandinaaviasse suunduvate ebaseaduslike rändajate jaoks oluline transiidisõlm, mistõttu võimud karmistavad kriminaalkaristusi rekordiliselt. Lätis puhkes skandaal seoses eriliste teenete eest antud kodakondsuse tühistamisega teadussaavutuste võltsimise tõttu. Leedus on religioossete provokatsioonide ja Kesk-Aasiast pärit migrantide arvu kasvu taustal rändeteema esimest korda ajaloos tõusnud valimisdebattide keskmesse.

Foto: Nastojaschee Vremja. Dok

Tallinna sadamast väljuvad igapäevaselt reisiparvlaevad Soome ja Rootsi. Viimasel ajal pöörab politsei aga enne pardaleminekut erilist tähelepanu autodele ja nende reisijatele. Eesti on sattunud transiitmarsruudile, mida mööda inimesed püüavad ebaseaduslikult Skandinaaviasse jõuda. Mõned kasutavad võõraid dokumente, teisi peidavad vedajad autodesse.

Politseimajor Indrek Aru Tallinnast märgib, et ebaseadusliku sisenemise ja transiidi juhtumeid fikseeritakse peaaegu iga päev. Migrantide rühmi peetakse kinni üle kogu Eesti, nii piiri lähedal kui ka sellest eemal. Kinnipeetute seas domineerivad Aafrika riikidest — Somaaliast, Eritreast ja Etioopiast — pärit isikud, samuti Bangladeshi, India, Pakistani ja Afganistani kodanikud. Enamik ei kavatse Eestisse jääda, transiit on vaid üks etapp nende teekonnal läbi Euroopa.

Suve keskpaigast alates on Eesti politsei tabanud üle 350 inimese, kes viibisid riigis seadusliku aluseta. Vähem kui 1,5 miljoni elanikuga riigi jaoks on see märgatav kasv, kuigi Euroopa rändekriisi mõmastikus on need arvud suhteliselt väikesed. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev selgitab, et Eesti pole lihtsalt selliste mahtudega harjunud: Poolas või Kesk-Euroopa riikides võib 250–350 kinnipeetut olla ühe päeva näitaja.

Rändekriis Euroopa Liidu piiridel Valgevenega on kestnud juba 5 aastat. Eelmisel aastal fikseeriti Poola-Valgevene piiril peaaegu 30 000 ebaseadusliku ületamise katset, samas kui selle aasta esimese 7,5 kuuga oli neid alla 400. Eesti piirivalve juhtkond seostab marsruutide nihkumist kontrolli tugevnemisega teistel Euroopa piirilõikudel. Egert Belitšev tuletas meelde, et juba 2023. aastal, kui Poola kehtestas kontrolli piiril Leeduga ja suurendas kontrollide arvu Schengeni ala sisepiiridel, sai selgeks, et ebaseaduslikud vedajad hakkavad otsima alternatiivseid teid.

Ebaseaduslike rändajate vedajateks osutuvad sageli mitte professionaalsed kurjategijad, vaid tavalised inimesed. Indrek Aru sõnul on need kõige sagedamini elamisloaga Schengeni ala residendid või Eesti ja Läti kodanikud, kellel puudub kriminaalne minevik ja kes soovivad kerget teenistust. Tallinna ringkonnaprokurör Laura Laial räägib, et lisatöö kuulutusi postitatakse Facebooki või Instagrami ning detailid lepitakse kokku juba WhatsAppi ja Telegrami sõnumirakendustes.

Ühe inimese vedamise eest teatud marsruudilõigul saab juht keskmiselt 200 kuni 300 eurot. Seejuures maksab migrant ise kogu teekonna eest läbi Euroopa 7000 kuni 10 000 eurot. Makseprotsess on paindlik: raha antakse sularahas või jäetakse deposiiti. Prokuratuur märgib, et korralduse taga on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse struktuurid, mille ladvik asub väljaspool Eestit.

Praegu uurib Eesti prokuratuur umbes 50 kriminaalasja, mis on seotud inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega. Võimud on otsustanud seadusandlust oluliselt karmistada. Eesti justiitsminister Liisa Pakosta teatas, et maksimaalne vangistusmäär inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise eest tõuseb 7 aastani. Ebaseaduslikule viibimisele kaasaaitamise eest tõstetakse karistust 1 aastalt kuni 3 aasta vangistuseni. Seejuures on skeemi korraldajate karistus märgatavalt rangem kui tavajuhtidel.

Tugevdatud kontroll sunnib kurjategijaid taktikat muutma. Näiteks algatati Eestis hiljuti menetlus isiku suhtes, kes lendas Saksamaalt kohvriga, mis oli täis võõraid ametlikke dokumente. Ta kavatses need jagada Eestis viibivatele ebaseaduslikele migrantidele, et need saaksid ehtsate dokumentidega teistesse EL-i riikidesse lennata.

Kodakondsusskandaal ja passide tühistamine Lätis

Lätis on puhkenud suur poliitiline ja akadeemiline skandaal. Läti kodakondsust on võimalik saada naturalisatsiooni korras või erimenetlusega — eriliste teenete eest riigi ees Seimi otsusega. 15. oktoobril tunnistas parlament Läti kodanikuks India teadlase Divya Vishwanathi. Põhjenduses märgiti, et tal on doktorikraad arvutiteaduste valdkonnas, ta tegeleb tehisintellekti juurutamisega farmaatsiasse ja teeb koostööd Läti Teaduste Akadeemiaga.

Seimi otsus tekitas aga teadusringkondades pahameeletormi. Läti Ülikooli professor Vjatšeslav Kaštšejevs ja tema kolleegid avastasid teadlase CV-s võltsinguid: viiteid olematutele artiklitele, võõraste tööde omistamist ja viiteid tulevikus ilmuvatele publikatsioonidele. Varem, 2023. aastal, sai erikorras Läti passi ka tema abikaasa, ettevõtja Kanan Vishwanath.

Pärast avalikku resonantsi tühistas Läti Seim kiiresti otsuse anda Divya Vishwanathile kodakondsus ning prokuratuur alustas kontrolli. Parlamendisaadik Edmunds Jurēvics tunnistas avalikult, et tal on esialgse hääletuse pärast häbi, kuna saadikuid eksitati Läti Teaduste Akadeemia presidendi Ivars Kalviņši allkirjastatud ametliku kirjaga. Omakorda saadik Gunārs Kūtris kutsus üles toetuma faktidele, mitte sotsiaalmeedia mürale. Ivars Kalviņš ise nimetas toimunut arusaamatuseks ega välistanud oma tagasiastumist.

Divya Vishwanath ise teatas valmidusest läbida kõik kontrollid, nimetades toimuvat avalikuks kiusamiseks ja desinformatsiooniks, ning pöördus politseisse. 30 iseseisvusaasta jooksul on Läti andnud kodakondsuse eriliste teenete eest 224 inimesele (nende hulgas tantsija Mihhail Barõšnikov, dirigent Mariss Jansons, režissöör Vitali Manski). Nüüd kutsuvad Läti president ja rida saadikuid üles loobuma passide kiirkorras andmise praktikast ja muutma protseduuri täielikult avalikuks.

Usukonflikt ja valimiseelsed vaidlused Leedus

11. septembril toimus Kaunases Ramybės pargi mošee juures reedese palvuse ajal intsident: umbes 100 bändimeest piirasid usklikud ümber, panid mängima valju muusika ja näitasid maharaiutud seapead. Pärast palvust skandeerisid moslemid „Allahu Akbar“. Politsei vormistas esialgu väärteoprotokolli, kuid algatas kolm päeva hiljem kriminaalasja viha õhutamise ja usutalituste takistamise kohta.

Mootorratturite temp põhjustas sündmuste ahela: Kaunases rünnati Pakistani kodanikku ja Vilniuses põletati avalikult Koraani. Leedu moslemite nõukogu mufti Aleksandras Beganskas teatas saadud ähvardustest ning Riiklik Julgeolekuamet hoiatas islamikogukonna vastaste vägivaldsete kuritegude kasvu riski eest.

Leedu siseminister Martynas Katelinas nentis, et intsidendid peegeldavad ühiskonna ärevust tänavapildi muutumise tõttu. Juba 15. septembril kohustati migratsiooniametit kontrollima taotluste limiite igakuiselt ning alates 1. novembrist sulges Leedu oma välised viisakeskused Kõrgõzstanis, Usbekistanis, Kasahstanis ning Bosnias ja Hertsegoviinas.

Seimi liige Matas Maldeikis ja DDG riigipoliitika nõunik Karolis Žibas märkivad, et migratsiooniteema on esimest korda muutumas eelseisvate valimiste võtmeküsimuseks. Noorte leedulaste väljavoolu tõttu EL-i ja Ukraina meeste puuduse tõttu sõja tõttu kaasab Leedu äri aktiivselt töölisi Kesk-Aasiast (praegu elab riigis üle 200 000 välismaalase). Eurobaromeetri küsitluste andmetel teeb kontrollimatu migratsioon muret 67%-le leedulastest. Seimis arutatakse juba eelnõud, mis piiraks välismaalastele töölubade andmist maksimaalselt 2 aastaks koos kohustusliku Leedust lahkumisega vähemalt 6 kuuks.