Narva Veneetsia: kuidas elavad inimesed unikaalses veel asuvas paadilinnakus

Illustratiivne foto: YouTube
Harjumuspäraste linnatänavate asemel on siin veekanalid ning tavaliste elumajade asemel sajad kahekorruselised paadikuurid, mis on paljude kohalike elanike jaoks muutunud täisväärtuslikeks suvilateks ja püsivateks puhkepaikadeks. Narvas eksisteerib unikaalne Kulgu piirkond, mida rahvasuus ja pressis on juba ammu kutsutud „Narva Veneetsiaks“. HÜ Kulgu Paadigaraažid endine juhatuse esimees Vladimir Matvejev viis läbi ekskursiooni kohalikel kanalitel ning rääkis selle koha pikaajalisest ajaloost, olmeprobleemidest ja vee peal elamise iseärasustest.
Kulgu paadiühistu ajalugu ulatub nõukogude aega, mil üle kogu riigi loodi kalastusklubisid. Järk-järgult rajati siia kaid ning kalastajad ise hakkasid aktiivselt paadikuure ehitama. Vladimir Matvejevi sõnul ulatus garaažide koguarv varasematel aastatel umbes 1100-ni. Aja jooksul vähenes nende arv üle 700 — osa ehitisi lammutati või ehitati muutuste aegadel ümber. Mitteametlik nimetus „Narva Veneetsia“ kinnistus sellele piirkonnale umbes 10 aastat tagasi, muuhulgas tänu kunstiresidentuuri tähelepanule ja loovprojektidele.
Nõukogude aastatel ja oma ajaloo alguses nägi koht välja hoopis teistsugune. Nagu meenutab Vladimir Matvejev, kes saabus siia esimest korda 1986. aasta novembris, oli paatide liikumine katkematu: inimesed suundusid massiliselt paatidega metsa poole jõhvikaid, pohli ja seeni korjama. Siia sõitis regulaarselt Tartu Konservitehas, mille toodete vastu kohalik elanikkond korjatud marju ja õunu aktiivselt vahetas. Pärast riigipiiri tekkimist aga vaba liikumine lakkas — piiri ületamine paadiga ähvardab kopsakate trahvide või isegi veesõiduki konfiskeerimisega.
Narva Veneetsia elas üle ka rasked perestroika ajad. Piirkond seisis silmitsi laosetöö, varguste ja kuritegevusega: paate varastati, visates nende kered kallurite abil sõna otseses mõttes vanarauaks. Hiljem õnnestus kohalikel garaažiomanikel koonduda, organiseerida valve ja kord majja lüüa. Kui varem anti Kulgul elektrit vaid suvehooajal, siis tänapäeval on elekter ja kõik vajalikud tingimused kättesaadavad aastaringselt.
Paljude omanike jaoks on need kahekorruselised ehitised muutunud tõelisteks suvevilladeks. Kohalik elanik, kes tähistab oma 75. sünnipäeva, räägib, et veedab siin igat suve juba umbes 30 aastat. Mugavaks eluks on siin kõik vajalik: otse kailt saab kaatri vette lasta, püüda haugi või ahvenat ning külgnevatel väikestel lapiatest kasvatada oma saaki — õunu, tomateid ja paprikaid. Põliselanike sõnul on veehoidlal siiani suurepärane kalapüük: Vladimir Matvejevil endal on õnnestunud püüda 6,5-kilone haug, teistele kalameestele on aga kätte sattunud isegi 10–12-kiloseid isendeid.
Piirkonna peamiseks ökoloogiliseks ja tehniliseks probleemiks on kanalite kinnikasvamine vetikatega ja veeringluse halvenemine. Kohalikud elanikud on korduvalt pöördunud linnavolikogu poole palvega lülitada Kulgu veekogu kvaliteetse süvendamise järjekorda, kuna varasemad tööd tehti ebakvaliteetselt. Lisaks suhtuvad Kulgu elanikud erinevalt turistide kasvavasse huvisse ja kultuuriüritustesse, nagu festival Station Narva: kuigi mõned suhtuvad tulijatesse ettevaatlikkusega, toetavad aktivistid ja ühistu juhatus kultuurialatusi ja tähelepanu oma unikaalsele asulale.























Kommentaarid 1