Подписаться в Telegram
Kirjuta
Teksti seaded

Nii näevad välja uudised ja kommentaarid. Valik jääb selles brauseris meelde.

Teksti suurus
100%
Reavahe
Kirjatüüp

Pensionär ostis Oru asulas korteri, kuid elanikku ei saa ilma uue tasuta välja tõsta

Korter Orul maksis 1100 eurot, kuid valduse üleandmine võib maksma minna 3000
Illustratiivne foto: YouTube

71-aastane Agnessa Litvinkova maksis Oru asulas asuva kahetoalise korteri eest 1100 eurot, kuid sisse kolida ei saanud: pärast oksjonit selgus, on ruumides elab mees. Selleks, et elupind enda valdusesse saada, peab ostja võib-olla tasuma täitemenetluse eest.

Litvinkova oli juba amu otsinud Orul uut elamisvõimalust. Augustis pakkus talle huvi Virmalise tänaval asuv kahetoaline korter. Elupind asus teisel korrusel, selle üldpind oli 37,5 ruutmeetrit ning enampakkumine algas 1100 eurost. Müügiga tegeles Narva kohtutäitur Andrei Krek.

Juba enne oksjonil osalemist öeldi naisele, et kohtutäituril ei ole korteri võtmeid. Ta otsustas, et kutsub pärast ostu lukksepa ja paigaldab uue luku, mistõttu tasus 110-eurose sissemakse. Hiljem selgus, et võtmeid pole ka korteriühistu esimehel.

Litvinkova ei saanud korterit seestpoolt kontrollida. Majas käies nägi ta viienda korteri ees metallust, millel olid märgatavad sissemurdmisjäljed. Naabrilt kuulis pensionär, et umbes kaks aastat tagasi käis korteri juures politsei ja viis ühe noormehe minema. Sellest järeldas ta, et korter on tõenäoliselt tühi.

Naine tuli oksjoni võitjaks 8. septembril. Juba järgmisel päeval kandis ta üle ülejäänud summa, 990 eurot, ja sõlmis kindlustuse. Kuid pärastlõunal võttis temaga ühendust mees, kes esitles end korteri elanikuna: „Aga mina elan seal.“ Litvinkova väidab, et oli enne seda ühistu esimehelt kuulnud vaid seda, et registreeritud elanikke pole.

Katse siseneda korterisse koos korteriühistu esimehega lõppes tulemusteta: Mihhail Listov ei lasknud neid sisse. Seepeale otsustas pensionär olukorda ajutiselt mitte teravdada. Ta nõustus, et mees jääb sinna kuni 25. oktoobrini, ja leppis kokku, et too maksab septembri eest 50 eurot. Ühes kviitungis kinnitas Listov raha üleandmist, teises kohustus vabastama korteri määratud kuupäevaks ning tasuma septembri ja oktoobri vee ja kütte eest.

Novembris elas Listov ikka veel korteris. Litvinkova leiab, et mehel pole seal elamiseks alust: ta pole sellele aadressile registreeritud, ta ei omanud korterit varem ega ole naise sõnul sõlminud ka üürilepingut. Naine väidab, et mees ähvardas kutsuda politsei, kui naine peaks uuesti korteri juurde ilmuma. Lisaks helistasid pensionäri sõnul talle Listovi tuttavad ja ähvardasid elupinna põlema panna.

Litvinkova seisund on tema sõnul konflikti tõttu halvenenud. Ta on mitu korda bussipeatuses minestanud ja juhuslikud möödujad on pidanud kutsuma kiirabi.

Ajakirjanikud püüdsid Listovilt kommentaari saada mitme nädala jooksul. Algul ta kõnedele ei vastanud, kuid pärast teadet, et temaga soovib rääkida ajakirjanik, palus hiljem ühendust võtta. Lõpuks saatis ta lühikese vastuse, väites, et ostjaga konflikti pole ning naise sõnad on seotud „vanadusest tingitud marasmi“ ja igava eluga.

Korteriühistu esimehel on toimunust teine versioon. Tema andmetel nõustus Litvinkova ise jätma elaniku korterisse kuni 25. oktoobrini, et too saaks selle aja jooksul remonti teha. Pensionäri näidatud kviitungites pole remondist sõnagi. Ühistu esimees olukorda üksikasjalikumalt kommenteerida ei soovinud.

Vaidlus tekkis ka selle üle, kas ostjat hoiatati tegeliku elaniku eest. Litvinkova kinnitab, et kohtutäituri büroos öeldi talle vaid võtmete puudumisest. Hiljem olevat töötajad väitnud, et on korduvalt rääkinud ka korteris elavast inimesest.

Oma sõnade kinnituseks näitab pensionär müügidokumente: oksjoniakti, andmeid enampakkumise tulemuste kohta, kinnistusraamatu väljavõtet ja tõendeid rahvastikuregistrist. Nendes paberites pole andmeid selle kohta, kas keegi viibis oksjoni hetkel korteris. Samas ei sisalda dokumendid ka märget selle kohta, et elupind on vaba.

Kohtutäituri abi Aleksandra Gudamova väidab vastupidist. Tema sõnul selgitati Litvinkovale enne oksjonit mitu korda, et bürool võtmeid pole, korteris elavad inimesed ja ruume ei saa ostjale kohe üle anda. Sellest räägiti talle väidetavalt nii isiklikul pöördumisel kui ka telefoni teel.

Gudamova ütleb, et täitemenetluste käigus müüakse ka sellist võlgnike vara, mida nad jätkuvalt kasutavad. Seetõttu ei tähenda enampakkumise võitmine iseenesest seda, et ostja saab kohe sisse kolida. Seejuures ei edastanud büroo toimetusele kuulutuse koopiat ega muud dokumenti, mis kinnitaks Litvinkova eelnevat hoiatamist.

Gudamova selgitab olukorda viidates täitemenetluse seadustiku paragrahvidele 84 ja 153. Tema sõnul ei nõua need normid eraldi teavitamist kuulutuses selle kohta, et inimene korteris tegelikult elab. Küll aga peavad seal olema märgitud kolmandate isikute teadaolevad õigused, samuti olemasolevad koormatised ja piirangud.

Gudamova väitel on büroos säilinud helisalvestis vestlusest ostjaga. See kinnitab kohtutäituri abi arvates, et Litvinkova teadis elanikust. Toimetusele salvestist ei esitatud, viidates ametisaladuse hoidmise kohustusele.

Mida saab uus omanik teha

Büroo Progressor jurist Artur Stolfat juhib tähelepanu täitemenetluse seadustiku paragrahvile 85. Stolfati sõnul võimaldab see säte potentsiaalsel ostjal juba enne enampakkumist varaga tutvuda ja sellega seotud materjale uurida. Juristi arvates pidanuks võtmete puudumine ajendama ostjat selgitama, miks kohtutäitur ei saa korterit üle anda.

Pärast ostja omanikuna registreerimist saab uus omanik edastada kohtutäiturile sundenampakkumise akti ja avalduse täitemenetluse alustamiseks korteri valduse üleandmiseks. Stolfat selgitab, et selleks ei ole vaja eraldi kohtuotsust väljatõstmise kohta. Selline kord kehtib mitte ainult endise omaniku, vaid ka teiste isikute suhtes, kes viibivad korteris ilma kehtiva õigusliku aluseta.

Kui aga elanikul on õigus kinnisvara kasutada, siis olukord muutub. Näiteks võib kehtiva üürilepingu olemasolu raskendada korteri üleandmist uuele omanikule.

Kohtutäitur annab elanikule esmalt tähtaja vabatahtlikuks lahkumiseks. Sundväljatõstmisest tuleb inimest hoiatada vähemalt 14 päeva ette. Kui ta korterit ei vabasta, kaasatakse väljatõstmisele vajadusel politsei.

Andrei Kreki büroost kinnitati, et ostja võib pöörduda enampakkumise akti ja eluruumi valduse üleandmise avaldusega. Seejuures on kohtutäituril õigus nõuda ettemaksu tulevaste kulude katteks.

Just menetluse maksumus sai Litvinkova jaoks uueks probleemiks. Tema pension pärast ennetähtaegset pensionile jäämist on 536 eurot, korteri ostuks suutis ta säästa 1100 eurot. Naise sõnul nimetati Narvas summaks umbes 3000 eurot ja Jõhvis 1900 eurot. Pensionär leiab, et sellised kulud on mitu korda suuremad kui korteri hind ise.

Kommentaarid 0

või logige sisse Telegrami või Google'iga

Kommentaare veel pole.

Päeva allahindlused Narvas

Kus on odavam →
0

Saidi partnerid

Veel uudiseid

Narvas tõusevad toetused kolmanda lapse puhul 550 euro võrra kuus

Lapsevanemate toetus Narvas koosneb riiklikest ja kohaliku omavalitsuse väljamaksetest. Ühed neist määratakse kõigile peredele, teised sõltuvad laste arvust, sissetulekutest, varalisest seisust või linnas registreeritud elukoha kestusest. Seejuures on 25…

täna, 08:14 275 vaat. 2 #lapsed #Narva #toetused
Nädala teemad

Otsime eestikeelsete uudiste pealkirjadest ja tekstist. Näiteks: Kreenholm, buss 31, piirijärjekord.

TeenusedMenüü
Сервисы STENA.eeвсё для жизни в Нарве и Ида-Вирумаа
Loo
Paigalda iPhone'i
  1. Vajutage „Jaga“ Safari ekraani allosas (iPadis — üleval).
  2. Kerige loendit ja valige „Lisa avaekraanile“.
  3. Vajutage „Lisa“ — STENA.ee ikoon ilmub teiste rakenduste kõrvale.

iPhone'i Chrome'is samamoodi: „Jaga“ aadressiribal, siis „Lisa avaekraanile“.

Uudiste teavitused

Laadimine…