2026. aasta oktoober oli vaatlusajaloo soojem

Illustreeriv foto: Earth.com
Planeedi maapinnalähedase õhu keskmine temperatuur ulatus oktoobris 15,35 °C-ni. Tugevnev El Niño lisas globaalsele temperatuurile soojust ning kuu ise osutus 0,05 °C soojemaks eelmisest oktoobri rekordist, mis püstitati 2023. aastal.
Kliimamuutuste teenistuse Copernicus andmetel oli oktoober 0,90 °C soojem aastate 1991–2020 keskmisest näitajast ja 1,75 °C kõrgem arvutuslikust tööstuseelsest tasemest.
Kolm kuud järjest üle 1,5 °C piiri
Kuni 2026. aasta augustini oli viimane kuu, mil globaalne temperatuur ületas tööstuseelset taset 1,5 °C võrra, 2025. aasta november. Seejärel ületasid selle piiri 2026. aasta august, september ja oktoober.
Eelmine kolme või enama sellise kuu seeria lõppes 2025. aasta aprillis. Keskmine temperatuur ajavahemikul novembrist 2025 kuni oktoobrini 2026 on juba 1,51 °C võrra kõrgem tööstuseelsest tasemest.
2026. aasta esimesed kümme kuud olid vaatlusajaloo paremuselt teine soe periood: need olid 0,07 °C jahedamad kui 2024. aasta samaväärne ajavahemik ja 0,05 °C soojemad kui periood jaanuarist oktoobrini 2023.
Aastate 1979–2025 andmete põhjal koostatud statistiline mudel hindab tõenäosust, et kogu 2026. aasta jääb üle 1,5 °C piiri, enam kui 99%-le. Sellisel juhul saab sellest alles teine kalendriaasta pärast 2024. aastat, mis on selle taseme ületanud.
Tõenäosus, et 2026. aasta osutub ajaloo paremuselt teiseks soojemaks aastaks, on umbes 80%. Võimalust 2024. aastaga võrdsustuda või seda ületada hinnatakse umbes 20%-le. Kui 2026. aasta keskmine temperatuur tõepoolest ületab tööstuseelset näitajat 1,5 °C võrra, siis osutub ka aastate 2023–2026 keskmine sellest piirist kõrgemaks.
El Niño tugevdab globaalset soojenemist
El Niño tugevnemine soodustab praegust globaalset soojenemist. Oktoobris ulatus merepinna keskmine temperatuur vööndis 60° lõunalaiusest kuni 60° põhjalaiuseni 20,95 °C-ni, püstitades selle kuu uue rekordi.
Eelmine oktoobri maksimum fikseeriti 2023. aastal, mil El Niño alles arenes. Praegune nähtus on märkimisväärselt tugevam.
Selle intensiivsuse hindamiseks kasutavad meteoroloogid Vaikse ookeani ekvatoriaalset piirkonda Niño 3.4. Oktoobris oli veetemperatuur seal keskmiselt 29,94 °C. See on selle piirkonna mis tahes kuu maksimaalne väärtus, mis ületas septembri rekordi.
Kõrvalekalle normist ulatus 3,21 °C-ni võrreldes septembri 2,99 °C-ga. Need näitajad on kõrgemad maksimumidest, mida täheldati tugevate El Niño sündmuste ajal aastatel 1982–1983, 1997–1998 ja 2015–2016.
Suurel osal Vaikse ookeani keskosas ekvaatori lähedal oli vesi tavapärasest enam kui 3 °C soojem. Peruu rannikul ja Galápagose saartest läänes ulatus normi ületamine 6–7 °C-ni.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon eeldab, et El Niño saavutab haripunkti 2026. aasta detsembris ja püsib vähemalt 2027. aasta veebruarini.
Rekordilisi oktoobrikuu merepinna temperatuure täheldati ka India ookeani põhjaosa, Atlandi ookeani lõunaosa ja subtroopilise Atlandi põhjaosa üksikutes piirkondades. Euroopas fikseeriti rekordid Atlandi rannikul ning Vahemere kesk- ja lääneosas.
Suurimad kõrvalekalded esinesid Lääne-Antarktikas
Suurimaid temperatuuri kõrvalekaldeid maismaa kohal täheldati Lääne-Antarktikas. Seal oli õhk enam kui 7 °C soojem oktoobri normist, mõnes piirkonnas ulatus erinevus 11 °C-ni.
Copernicuse aruandes seostatakse seda kõrgrõhkkonnaga Drake'i väina kohal ja lainelise atmosfäärimustriga, mis tavaliselt saadab El Niñot. Normist soojem oli ka Siberis, USA keskosas, Kanada põhjaosas, Ida-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Tavapärasest külmem oli suuremas osas Lõuna-Ameerika lõunaosas, Gröönimaal, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasia üksikutes piirkondades ja Lääne-Austraalias. Seejuures domineerisid soojad piirkonnad.
Euroopa oktoober osutus ebaühtlaseks
Keskmine temperatuur Euroopa maismaa kohal oli 11,08 °C, mis on 1,49 °C normist kõrgem. See on oktoobrikuu kõigi aegade teine tulemus pärast 2022. aasta oktoobrit.
Temperatuur jaotus mandril siiski ebaühtlaselt. Kõige tugevamad kõrvalekalded langesid Skandinaavia põhjaosale ja Euroopa äärmisele idaosale. Ukrainas oli kohati kuni 6 °C tavapärasest soojem.
Lääne-Euroopas jäid näitajad normi lähedale. Itaalia lõunaosas, Balkanimaade lõunaosas, Kreekas, Vahemere idaosas ja Türgi lääneosas oli temperatuur seevastu umbes 2 °C keskmisest madalam.
Üksik kuu üle 1,5 °C ei tähenda veel selle taseme saavutamist mitmeaastases keskmises, millest räägitakse Pariisi kokkuleppes. Kuid sellised kuud muutuvad üha sagedasemaks. Esimene kalendriaasta üle selle piiri oli 2024. aasta ning 2026. aasta saab praeguste hinnangute kohaselt peaaegu kindlasti teiseks.
Kui ka aastate 2023–2026 keskmine temperatuur ületab 1,5 °C, on see veel üks märk lähenemisest Pariisi kokkuleppes märgitud pikaajalisele soojenemise piirile.

























Kommentaarid 0