Kliimaministeerium on koostanud ehitusseadustiku muudatused, mis kohustavad mitteeluruumide omanikke nende energiatõhusust kuue aasta jooksul oluliselt parandama. Kinnisvarabüroode liit kritiseeris algatust ja hoiatas, et suured kulutused tekitavad ettevõtetele tõsiseid probleeme, eriti suurlinnadest väljaspool.

Maja soojustamine Narvas. Illustreeriv foto: towntravel.ru

Kavandatud muudatuste eesmärk on viia Eesti õigusaktid vastavusse Euroopa direktiiviga, mis käsitleb halvas seisukorras mitteeluhoonete, sealhulgas büroode, ladude, kaubandus- ja avalike hoonete renoveerimist. Ministeeriumi plaanide kohaselt tuleb halvima näitajaga hooned ehk G- ja H-klassi hooned parandada 2030. aastaks vähemalt F-klassini. G- ja H-märgistusega on tavaliselt hooned, millel puudub soojustus, kuid ka F-klass ei taga selle olemasolu: sellesse võib kuuluda näiteks 1970. aastatel ehitatud telliskivihoone Tallinna Lasnamäel.

Veidi enne sügisvaheaja algust viidi Narvas klasse ja lasteaiarühmi 75-minutilisele giidiga sõidule. Osalemise eest küsiti vanematelt viis eurot ning teenust pakkus ettevõte, mis kuulub volikogu esimehe Urbo Vaarmanni perele.

Illustratiivne foto: Instagram

Nagu kirjutab «Severnoje Poberežje», toimusid sõidud mööda Narva tänavaid veidi enne sügisvaheaja algust. Korraldajad reklaamisid neid koolidele ja lasteaedadele ajalootundidena.

Facebookis ppöörati tähelepanu linnamaale, mida pole niidetud maist tänaseni.

Foto: Facebook

Nina Jakovleva küsis, kuidas seda mõista: kas krundist on lihtsalt unustatud või jäeti rohi seemneks.

Eestis deklareerisid üüritava elamispinna omanikud pärast Maksu- ja Tolliameti (MTA) pöördumist 2025. aasta tulu lisaks 9,9 miljoni euro ulatuses. Sellelt summalt arvutati neile täiendavalt 1,5 miljonit eurot tulumaksu.

Illustratiivne foto: Stena.ee

MTA andmetel deklareeriti 2025. aasta eest elamispinna üürile andmisest saadud tulu 83,3 miljoni euro ulatuses. Need andmed sai amet sel aastal esitatud tuludeklaratsioonidest.

Tubade ühendamist, köögi ümberpaigutamist või sekkumist kandekonstruktsioonidesse ei ole alati võimalik tagantjärele seadustada. Enne tehingut tuleb kontrollida, kas tegelik planeering vastab ehitisregistri andmetele: dokumentide puudumine võib mõjutada elamispinna hinda, laenu ja müügiaega.

Illustratiivne foto: Stena.ee

Avatud köögi, suure vannitoa või ühendatud tubadega renoveeritud korter võib kinnisvara järelturul tunduda atraktiivsem. Välimus aga ei näita, millised seinad on lammutatud ja kas on vahetatud veetorusid, elektrisüsteemi või ventilatsiooni.

26. oktoobri õhtul süttis Pimeaia tänaval hüljatud lasteaiahoones tulekahju. Päästjad said tule kontrolli alla kella 22.10 paiku, ruumide kontrollimisel inimesi hoonest ei leitud.

Foto: ERR.ee

Tulekahjust teatati häirekeskusele kell 19.20. Teatajaja märkas leeke teise korruse akendes. Sündmuskohale Pimeaias saabusid päästjad Narvast, Narva-Jõesuust ja Sillamäelt ning kiirabitöötajad.

Pärast vaidlusi üürihinna üle lahkus Narva iiri pubi Paul Kerese tänav 2 asuvatest ruumidest. Ettevõtja Ants Leek kolib asutuse Puškini 4a: avamine on seal kavandatud 31. oktoobrile. Endine aadress iiri pubita siiski ei jää, sest kinnisvara omanikfirma kavatseb sinna luua oma asutuse, kuigi selle avamise tähtaeg pole veel teada.

Illustreeriv foto: embassypub.ee

The Irish Embassy Pubi töö Paul Kerese tänav 2 lõppes 22. oktoobril. Pubi asus seal kaheksa aastat, ent pärast ruumide omaniku vahetumist vaadati üüritingimused üle. Pooled ei suutnud uues summas kokku leppida ja tegutsev asutus otsustas jätkata mujal.

Narva linnavalitsus pöördus Statistikaameti poole majapidamiste sissetulekute ja energiakulude andmete saamiseks. Need andmed peaksid aitama linnal põhjendada oma seisukohta vaidluses Enefitiga põlevkiviõli kasutamise üle soojuse tootmisel talvel 2026–2027.

Illustratiivne foto: YouTube

Statistikaametile saadetud kirjas palus Narva linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Natalja Šibalova need andmed esitada. Kirjas on loetletud neli näitajat, mille kohta linn soovib teavet energiavaesuse hindamiseks.

Narva haigla palub näha 2027. aasta linnaeelarves ette 235 500 eurot. Taotlus on seotud ravikindlustuseta inimeste arstiabi ja hooldusravi korraldamisega. Linnapea Jaan Toots ütles, et linn püüab asutuse ettepanekut toetada.

Illustreeriv karikatuur: anekdot.ru

Narva linnapea tuletas meelde, et ravikindlustuseta elanikke on linnas palju. Selle rühma abistamiseks sai haigla linnalt eelmisel aastal 200 000 eurot ja aasta varem 190 000 eurot. Uus taotlus on varasematest summadest suurem.

Eestil ei pruugi jätkuda raha, et täita lubadust suunata teadus- ja arendustegevusele vähemalt 1% SKTst. Samal ajal võib ELi järgmise eelarve eelnõus riigi teadus- ja innovatsiooniprojektide rahastus väheneda taotletud 195 miljonilt eurolt 30 miljonile.

Illustratiivne foto: Nikolai Andrejev / Gazeta.ee

Nagu kirjutab Postimees, ähvardab Eesti teadust rahastuse kärpimine korraga kahes suunas. Survet avaldavad nii Euroopa Liidu tulevane eelarve kui ka riigi enda kulutused. Oktoobri keskel kutsusid rektorite kogukonna ja Eesti Teaduste Akadeemia esindajad peaminister Kristen Michalit üles kaitsma teadusuuringute rahastamist ELi järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel.

Tarbijate usaldusindeks langes kuuga -23,5 protsendipunktilt -32,4 protsendipunktini. Eesti elanikud hindavad oma pere rahalist olukorda ja majanduse väljavaateid varasemast halvemini ning kardavad enam hindade tõusu ja tööpuudust.

Illustratiivne foto: Pixabay

Oktoobri küsitluse tulemused avaldati 27. oktoobril statistikaameti majandusbaromeetris. Leibkondade rahalise olukorra muutuse hinnang viimase aasta jooksul oli -30,8 punkti, septembris oli see -23,1. Pilk järgmisele 12 kuule muutus samuti negatiivsemaks: näitaja langes -19,7 punktilt -29 punktini.

Ligi kahe kuuga pärast hoiatusmärkide kasutuselevõttu on mobiilsed kaamerad hakanud trahve määrama 90% vähem. Politsei hinnangul ei tähenda see tingimata rikkumiste vähenemist: juhid võivad kaamera ees aeglustada ja seejärel taas kiirust ületada. Seetõttu kavatseb amet seadmete kasutamise lähenemist muuta.

Mobiilne kiiruskaamera. facebook.com/pohjaprefektuur

Eestis on politsei juba peaaegu kaks kuud kohustatud tähistama mobiilsed kiiruskaamerad hoiatusmärkidega. Politsei- ja Piirivalveametis märgitakse, et trahvide arvu vähenemine iseenesest ei näita olukorra paranemist teedel.