Stalinistlikud majad, puubarakid ja eliit-uusarendused: jalutuskäik Sikupillis

Tallinnas Lasnamäe linnaosa sees asuv Sikupilli asum üllatab oma uskumatu arhitektuurse kompoti ja rikkaliku ajalooga. Pindalalt väike, mahutab see umbes 12,5 tuhat elanikku, mis ületab selliste Eesti linnade nagu Haapsalu, Jõhvi või Kuressaare rahvaarvu. Reisiblogija Saša Štšepkin suundus jalutuskäigule Sikupilli tänavatele, et uurida, kuidas ajaloolistest paekivikarjääridest sai puitmajade, stalinistliku neoklassitsismi ja moodsate uusarendustega pealinna õdus nurgake.

Illustratiivne foto: YouTube

Asumi nimi Sikupilli tuleneb eesti keelest (sõnadest sikk — sokk või kits, ja pilli — pill). Uurijad vaidlevad siiani täpse etümoloogia üle: ühe versiooni kohaselt asusid siin piirkonna asustamise ajal lihtsad talumajapidamised, kus kitsed määgisid nii valjusti, et see andis asumile nime. Teise hüpoteesi kohaselt haakub nimi naaberasumi Torupilliga, moodustades omamoodi muusikalise toponüümilise ansambli.

Ajalooliselt tekkis Sikupilli vanade paemurdude kohale, kus kaevandati kohalikku paekivi. See kivi oli paljude Tallinna hoonete peamine ehitusmaterjal. Sellest ajastust meenutab ka toponüümika: näiteks Kivimurru tänav tähendab otseselt paemurdu ja Paekivi tänav viitab samuti materjalile. Hoovide sügavuses võib siiani kohata pimeotsaseintega kivimaju — tulemüüre (tulemüüre), mis püstitati puitrajatiste kaitseks tulekahjude leviku eest.

Sikupilli arhitektuurne ilme kujunes lainetena, peegeldades erinevaid ajalooperioode. Paekivi tänaval on säilinud kõige vanemad 1920. aastate puitmajad esimese Eesti Vabariigi ajast. Oma konfiguratsiooni, korralike aknapiirete ja nikerdustega kahepoolsete ustega meenutavad need Tallinna kuulsat Kalamaja kvartalit. Sarnaseid hooneid ehitati lähedal asuvate suurettevõtete, sealhulgas tselluloosivabriku ja tehase Dvigatel töölistele.

Erilist tähelepanu pöörab autor 1950. aastate stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis hoonestusele. Sikupilli, Majaka ja Tuulemäe tänavate piirkonnas on säilinud kahe- ja kolmekorruselised majad sammaste, joonia portikuste ja graatsiliste rõdudega. Paljud neist ehitati pärast sõda sama tehase Dvigatel jaoks. Erinevalt standardsetest paneelidest hruštšovkadest ja brežnevkatest, mida samuti piirkonnas leidub, on need majad säilitanud unikaalse arhitektuurse esteetika ja neid renoveeritakse tänapäeval elanike poolt aktiivselt.

Kaasaegne Sikupilli areneb edasi: tühermaadele kerkivad eliit-elamukompleksid ja kaasaegsed mänguväljakutega majad. Seejuures säilitavad hoovid õdusa, peaaegu külaelu meenutava atmosfääri — siin kuivab pesu nööridel, hoovides seisavad vanad tellistest garaažid ning autode vahel võib kohata ideaalselt renoveeritud rohelist punase sisuga Moskvitši. Piirkonna peamiseks tuiksooneks on Majaka tänav, mis on saanud nime Tallinna alumise tuletorni järgi, mida kasutatakse laevade ja lennukite navigeerimiseks, ning asumi tänavatelt avaneb vaade T1 kaubanduskeskuse vaaterattale ja Ülemiste kõrghoonetele.