Miks Fermi Energia peab tuumajaama projekti põhjendatuks

Eesti sõltub endiselt elektri impordist ning põlevkivienergeetika tulevik on ebaselge. Fermi Energia tehnoloogiajuht Marti Jeltsov kinnitab, et kaks reaktorit koguvõimsusega 600 MW võiksid toota kuni 60% riigi aastasest tarbimisest, kuid projekti elluviimiseks on esmalt vaja õigus- ja järelevalvesüsteemi.

Kuvatõmmis: ERR.ee

Jeltsov, kellel on doktorikraad tuumenergeetika valdkonnas, koostas analüüsi õigusteadlase Aleksandr Gamazini artikli kohta «Küsitava tuumajaama projekti tegelik hind», mis avaldati ERR-is. Tema sõnul esitab autor õigustatud küsimusi ohutuse ja kulude kohta, kuid materjalis on vigu faktides ja aritmeetikas. Seetõttu leiab ettevõtte tehnoloogiajuht, et jaama andmeid tuleb täpsustada enne, kui ühiskond hakkab projekti hindama.

Jeltsovi andmetel kattis import 2025. aastal 37% Eestis tarbitud elektrienergiast. Peamine tarnetee oli merealused ühendused Soomega. Samal ajal on põlevkivielektri tootmise väljavaated ebamäärased ning riigil tuleb otsustada, kuidas säilitada baaskoormuse tootmine ilma CO2 heitmeteta.

Tuumajaama ehitamise võimalust ja põhjendatust kaalus varem tuumenergia töörühm. Oma 2023. aasta lõpparuandes märkis see, et jaam võiks toetada energiavarustuse kindlust ning aidata Eestil täita kliimaeesmärke.

Fermi Energia arvutus põhineb kahel väikesel reaktoril koguvõimsusega 600 MW. Umbes 92% koormuse juures peaks projekt tagama ligikaudu 4,8 TWh elektrienergiat aastas ehk umbes 60% riigi aastasest tarbimisest. Talvise maksimaalse koormuse ajal, mis on ulatunud 1723 MW-ni, annaks selline jaam umbes 35–40% vajalikust võimsusest.

Kuid enne ehitusotsust peab riik veel ette valmistama õigus- ja järelevalvesüsteemi. Vastuvõetav tuumaseadus ja tuumaohutuse seadus peaksid jõustuma 2027. aastal. Samast aastast on planeeritud sõltumatu organi töö, mis hakkab tuumavaldkonda kontrollima.

2027. aasta riigieelarves on tuumataristu arendamiseks ette nähtud 2,5 miljonit eurot. Sellest 2,2 miljonit eurot on mõeldud tuumaregulaatori loomiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) koosseisus. See asutus hakkab väljastama tuumajaama ehituslubasid ja jälgima selle ohutust. Fermi Energias nähakse sõltumatut kontrolli kaitsena olukorra eest, kus eraettevõte võiks esitada riigile eksitavat infot.

Algetapis hakkab uues struktuuris töötama 13 inimest. Umbes nelja aastaga plaanitakse seda laiendada 40 töötajani, kelle hulgas on füüsikud, insenerid ja kiirgusohutuse spetsialistid. Sellise organi loomist soovitasid Eestile IAEA missiooni eksperdid 2023. aastal. Seadus lubab Eestis kasutada vaid tehnoloogiaid, mille töövõime on praktikas juba kinnitust leidnud.

Kuidas valitud reaktor on ehitatud

Oma projekti jaoks valis Fermi Energia BWRX-300. See on keevveereaktorite tehnoloogial põhinev reaktor, sarnast tehnoloogiat kasutatakse mitmes Rootsi ja Soome tuumajaamas. Kanadas juba käib BWRX-300 jaama ehitus. USA ametivõimud on väljastanud ehitusloa analoogsele objektile ning selle reaktoriga projekte kaaluvad ka Poola ja Rootsi.

Võrreldes suurte reaktoritega on BWRX-300 mõõtmed väiksemad. Veel üks projekti eripära on jaama ehitamine moodulite abil, mis peaks lühendama ehitusaega. Fermi Energia loodab ka passiivsetele ohutussüsteemidele: elektritoite katkemisel suudavad need reaktorit jahutada ilma personali sekkumiseta.

Reaktori kohale paigutatakse kolm eraldi basseini. Igas neist asub soojusvaheti. Vesi saab liikuda loomuliku tsirkulatsiooni abil, mistõttu soojuse ärajuhtimiseks ja rõhu alandamiseks ei ole vaja pumpasid ega elektrit.

Kõige tõenäolisemate rikete puhul piisab ühest soojusvahetist. Kaks neist suudavad hoida jahutust seitsme ööpäeva jooksul ilma töötajate sekkumiseta ning kolmas jäetakse varuks tõsisema vahejuhtumi korraks. Vett saab basseinidesse lisada korduvalt, sealhulgas tuletõrjeauto abil.

Jaama arvestuslik maksumus on 4,5 miljardit eurot, sealhulgas 15% reserv. Kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel usub, et selliste kulude juures suudab tulevane tuumajaam elektriturul teiste tootjatega konkureerida.

Fermi Energia kavatseb kaasata erainvestoreid. Peamise ehituspartnerina näeb ettevõte Samsung C&T-d. Fermi Energia andmetel on see ettevõte osalenud 10 tuumaenergiaploki püstitamisel.

Ehitust ennast riigieelarvest tasuda ei plaanita. Samas vajab riik ikkagi vahendeid tuumataristu jaoks, sealhulgas järelevalvesüsteemi ja päästeteenistuste arendamiseks. Olulise osa neist kuludest peaksid katma menetlus- ja järelevalvetasud, mida maksab jaama ehitaja. Asukoha valiku eriplaneeringut finantseerib praegu täielikult Fermi Energia.

Alates asutamisest on ettevõte tasunud 1,5 miljonit eurot makse ja tasusid. Lisaks on ta läbi viinud 71 uuringut koostöös 32 partneriga – ülikoolide ja organisatsioonidega Eestist ja teistest riikidest. Nendesse uuringutesse on aktsionärid panustanud 1,4 miljonit eurot.

Investorite seas on nimetatud Oleg Gross, Jaan Tallinn, Tiit Pruuli ja Jüri Käo. Projekti on panustanud ka üle 1200 inimese Funderbeami platvormi kaudu.

Fermi Energia aktsionär on ka Rootsi energiakontsern Vattenfall, mis haldab Rootsi tuumajaamu. Selle osalusel loodab ettevõte korraldada tuumakütuse hanke. Maaki hakatakse tõenäoliselt hankima Kanadast ning rikastamisteenuseid tellitakse Euroopa Liidu ettevõtetelt Orano ja Urenco. 2025. aastal osutati EL-i territooriumil 73% Euroopa tuumajaamade rikastamisteenustest.

Reaktori kütus on väikese mahuga ja seda saab ohutult hoida jaama territooriumil, mis võimaldab varusid ette planeerida. Kui Kasahstanis peaks tekkima tarnehäireid, võib reservallikaks saada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) egiidi all tegutsev rahvusvaheline tuumatoorme hoidla.

Keda plaanitakse jaama tööle kaasata

Tulevase personali ettevalmistamist kavatseb Fermi Energia läbi viia koos Rootsi ja Kanada partneritega. Kahe reaktori käitamiseks on vaja 200 kuni 300 töötajat. Umbes 80% koosseisust moodustavad tehnilise profiiliga spetsialistid, keda rakendatakse ka soojuselektrijaamades.

Valitud töötajate seas soovitakse näha ka endisi põlevkivielektrijaamade töötajaid. Pärast valikut hakkavad neid koolitama Rootsi ja Kanada instruktorid. Fermi Energia eesmärk on valmistada töötajad ette tööks ohutustaseme ja töökultuuriga, mis on ettevõtte hinnangul võrreldavad lääne tuumajaamadele omastega.

Lisaks tehnilisele personalile vajab jaam tuumaalase eriharidusega spetsialiste. Osa võtmetöötajatest plaanitakse kutsuda teistest riikidest, ülejäänud soovitakse ette valmistada Eestis. Fermi Energia tuumainsenerid peavad juba loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja TTÜ Virumaa kolledžis.

Ettevõte toetab igal aastal stipendiumitega eestlasi, kes õpivad tuumaenergeetikat Rootsis, Soomes, Šveitsis ja Lõuna-Koreas. Programmi kestuse jooksul on sellist abi saanud üheksa üliõpilast. Nad on lõpetanud tuumaenergeetika magistriõppe ja läbivad nüüd praktikat eri riikide valdkondlikes organisatsioonides. Fermi Energia loodab, et pärast seda kogemust naasevad spetsialistid Eestisse, et osaleda jaama ehitamisel ja käitamisel.

Oma kaadribaasi arendab ka riik. Septembris kaitses Kliimaministeeriumi kiirgus- ja tuumaohutuse nõunik Hanno Tohver doktoritöö. Oma töös väljatöötas ta lahendusi radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks riikides, mis alles alustavad tuumaenergeetika juurutamist.